Keha

Eestis vaktsineerib end gripi vastu vaid 1% elanikkonnast (12)

Silja Paavle, 25. aprill 2016, 13:55
See, et kümne aastaga on inimesed hakanud vahet tegema gripil ja nohul, on Olga Sadikova (pildil) sõnul suur edasiminek.Foto: Tiit Mõtus
„Gripihooajal on väga palju vanemaid inimesi gripitüsistustega statsionaaris – gripivastane vaktsineerimine on häbiväärselt madal,” nentis Lääne-Tallinna Keskhaigla nakkusarst Helen Mülle tänasel vaktsineerimisteemalisel avalikul ümarlaual "Miks me peame vaktsineerima".

Terviseameti Gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova teada vaktsineerib Eestis end gripi vastu vaid 1% ning veel 10 aastat tagasi ei teinud inimesed vahet nohul ja gripil.

Samal teemal

 „Inimesed ei saa aru ega tea, kui tõsine haigus on gripp ja kui rasked võivad olla tüsistused,” nentis Sadikova lisades, et see, et ainult 1% Eesti elanikkonnast end gripi vastu vaktsineerib, on väga karm näide. "Näiteks 10 aastat tagasi ei teinud inimesed vahet, mis on nohu ja mis on gripp. See, et grippi loetakse nüüd tõsiseks haiguseks, on suur edasiminek,” täpsustas ta.

 „Oleme läbi viinud mitu sihtuuringut, et teada saada, mis kõige rohkem inimesi mõjutab – et nad läheks vaktsineerima,” märkis Olga Sadikova. „Põhiline on – kui perearst, tervishoiutöötaja – meedik soovitab, et teil on sellised haigused või olete sellises vanuses, palun tehke gripivaktsiin. Siis inimesed vaktsineerivad. Tekib küsimus – kas arstid ei soovita või milles asi? Seejärel viisime läbi uue uuringu – mis üldse toimub meedikute seas. Tuli välja päris hea tulemus – perearstikeskustes töötavate meedikute seas on gripivaktsiiniga hõlmatus 38,5%, mis on päris kõrge ja vastab Euroopa tasemele. Kui rääkida haiglatöötajatest, on hõlmatus keskmiselt 24%. Huvitav on see, et arstide, kõrgharidusega inimeste vaktsineeritusega hõlmatus on oluliselt kõrgem kui õdede oma.”

 „Mina näen igapäevatöös palju noori, kes lähevad välismaale õppima  ja kellelt nõutakse vaktsineerimispassi. Ja on olukordi, kus lapsed on olnud vaktsineerimata ja vanemad avastavad, et nüüd tuleb vaktsiinid ära teha. Ja on olnud situatsioone, kus lapsed on vanemate peale pahased," rääkis Helen Mülle. Tema sõnul on mujal maailmas vaktsineerimise kohustuslikkus iseenesestmõistetav. "Näiteks lähevad „puukallistajapered“ reisile ja tuleb mõte – teeks mõne reisivaktsiini. Põhivaktsiinid on tegemata, kuid hepatiidisüst on oluline,” kirjeldas ta olukorda.

„Lisaks sellele, et peame panustama raha vaktsiinidesse, peame panustama ka järeljälgimisse,” rääkis Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor Irja Lutsar. „Ma ei ole nii naiivne, et ma arvaks, et inimesed on ümberpööratavad. Tõsiasi on see, et inimesed vajavad tähelepanu. Ja tähelepanu saab see, kes on millegi vastu, mitte see, kes on millegi pooldaja. Minu lapsed läksid ka Ameerikas kooli. Kaasas olid veneaegsed vaktsineerimispassid, mis ei sobinud koolile. Siis öeldi, et esmaspäeval kooli ei saa, kui kohe ära ei vaktsineeri. Ja valikut polnud. Me peame koostöös tervishoiutöötajatega tõstma informeerituse taset nii elanikkonna kui meedikute seas. Soomes inimesed usuvad arsti – ei ole nii, et nad arvavad, et arstid soovivad patsiendile halba. Võib-olla on Soome see riik, kelle poole me peame vaatama.”

„Ma usun, et saame sellest kollasest sahtlipõhjas olevast „passist“ lahti ja võtame kasutusele e-immuniseerimispassi,” lisas Ravimitootjate Liidu tegevdirektor Riho Tapfer. „Vaktsiinid on tõesti väga kallid. Seepärast võiks vaktsiinid olla vabastatud erisoodustusmaksust. Kui me kõrvutame entsefaliidiravi või vaktsiini maksumust on pilt selge. Vastutus on väga oluline – kui mittevaktsineerimine jõuab kriitilise piirini, siis tulevad need haigused kõik tagasi.”