Samas kolesteroolist suurt midagi ei teata peale selle, et see on midagi ohtlikku. Seetõttu toob Tervise Arengu Instituut välja 11 fakti kolesteroolist, mida igaüks võiks teada.
• Kolesterool on inimese elutegevuseks vajalik aine – ilma kolesteroolita ei suudaks rakud talitleda. Organismis olev kolesterool on pärit peamiselt kahest allikast: 70% sellest sünteesitakse kehaomaselt (peamiselt maksas) ja 30% saadakse toidust.
• Põhiliselt leidub kolesterooli loomset päritolu toiduainetes – rasvases lihas ja vorstitoodetes, võis, kanamunades (eriti munakollases).
• Kolesterool jaguneb kaheks: nn hea kolesterool ehk HDL-kolesterool ja nn halb kolesterool ehk LDL-kolesterool.
• Liigne LDL-kolesterooli sisaldus veres põhjustab kolesterooli kleepumise veresoonte seintele. Seetõttu on ta peamine ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise põhjus ning selle kõrget taset veres peetakse südame- ja veresoonkonnahaiguste oluliseks riskifaktoriks.
• Normaalne kolesteroolitase on alla 5 millimooli liitris (mmol/l). Risk südame-veresoonkonnahaigustesse haigestumiseks tõuseb oluliselt, kui vere kolesteroolisisaldus on üle 6 mmol/l.
• Vere kolesteroolitaset aitab normis hoida piisav kiudainete saamine - söö piisavalt teraviljatooteid ning puu- ja köögivilju.
• Kolesteroolitaset aitab kontrolli all hoida ka füüsiline aktiivsus. Liikumine suurendab kolesterooli- ja valgupartiklite (lipoproteiinide) mahtu kaitstes sellega artereid lupjumise eest.
• Liikumine vähendab LDL-kolesterooli (nn halva kolesterooli) taset veres. See aitab LDL-kolesterooli aktiivsemalt vereringest maksa eemaldada.
• Liikumisega kaasneb oluline HDL-kolesterooli (nn hea kolesterooli) taseme kõrgenemine vereplasmas. See kaitseb veresooni.
• Regulaarse liikumisega on võimalik langetada LDL-kolesterooli taset 10-15% ja tõsta HDL-kolesterooli taset 20%.
• Positiivseteks muutusteks vererasvades piisab 30-minutilisest regulaarsest liikumisest päevas. Intensiivsem regulaarne aeroobne treening annab veelgi paremaid tulemusi.
1 KOMMENTAAR