VIDEO | MÜÜDID PALJASTATUD: valuvaigisti ei enneta pohmakat, kõrget alkoholitaluvust pole olemas (8)

Kõikvõimalike tähistamiste puhul kipub alkohol sageli ojadena voolama, aga kellelegi ei meeldi järgmise hommiku pohmelli kõikehõlmav valu ja kassiahastus, vahendab aplus.com.

Paljud inimesed on püüdnud "alkoholihäkkidega" oma keha petta ja vältida liigset purjujäämist (selmet, teate, lihtsalt vähem juua). Näiteks usutakse, et enne magamaminekut valuvaigisti võtmine aitab pohmelli juba eos ära hoida ja et joomisejärgne rasvane burger mõjub samamoodi. Neil uskumustel on paraku üks oluline "aga": need ei tööta. Kui purjus inimese loogika kohaselt võiks need nipid isegi edukad olla, siis tegelikult on meie kehakeemia teistsugune.

Tuntud Kanada videoblogija Matthew Santoro on võtnud üles seitse populaarset alkoholiga seotud müüti ja mitte ainult ei seleta, miks need on ainult müüdid, vaid miks mõni neist võib olla lausa kahjulik.

Valuvaigisti võtmine enne joomist aitab pohmakat ennetada

Santoro märgib esmalt, et valuvaigisteid ei võeta, kui seda parajasti tarvis pole. Ibuprofeen ja aspiriin leevendavad valu kolme kuni nelja tunni jooksul. Nii küsib kaine mõistusega videoblogija: kui võtta valuvaigistid ÕHTUL, siis mismoodi saab see mõjuda sulle HOMMIKUL?

Eestis on pigem levinud uskumus, et "ibukas" või kaks tuleks võtta napsutamise ja magamamineku vahel. Ent eks mõte jää samaks.

Pohmelli vastu aitab ka enne magamaminekut rasvase söömine

Usutakse, et napsuvõtmise järgne öine rasvane burger või pitsa hoiab pohmelli ära. Santoro ütleb, et see on "maitsev müüt". Aga ükskõik kui rasvane see toit ka poleks, seda süüakse liiga hilja. Alkohol on söömise hetkeks juba ammu su organismi imendunud. Teinekord ole tark ja söö enne joomist. Purju jääd ikka, aga see aitab natuke aeglustada alkoholi imendumist.  

Kõrge alkoholotaluvus tähendab, et purjujäämiseks kulub rohkem alkoholi

Meil kõigil on selline sõber või perekonnaliige, kes ütleb "ma võin juua öö jooksul ära 24 õlut, ma kannan nii palju". Taluvus on küll olemas, aga see ei mõjuta kogust, mis kulub purjujäämiseks. See tähendab vaid, et kulub rohkem napsu, et TUNDA end purjus olevat. Ehk siis kui arvad end olevat tugeva "kandmisega" inimese, siis pea seda meeles, kui plaanid istuda autorooli või üldse mingisuguse tehnikaga tegeleda. 

Energiajoogi segamine alkoga paneb sind kiiremini purju jääma

Tegelikult on ainus, mida energiajook teeb, alkoholi selle efekti peitmine, mis teeb sind loiuks ja uimaseks. See ei muuda kogust, mida sul läheb vaja purjujäämiseks, ega seda, kui purjus sa tegelikult oled. Nii võib juhtuda, et inimesed ei saa enam tunde järgi aru, kui palju nende keha on suuteline alkoholi tarvitama.

Tume õlu on kangem kui hele õlu

Kuna tumedamad õlled näevad paksemad välja ja ilmselgelt on tumedamad, siis sisaldavad ka rohkem kaloreid, süsivesikuid ja alkoholi. Kas tõesti?

Seda, kui kange jook on, saab lugeda sildilt. Kui see pole just spetsiaalne taotlus (craft-õllede puhul sageli on – toim), siis ei pruugi tume õlu olla heledast kangem. Värvus näitab joogi valmistamiseks kasutatud vilja (ja valmistusviisi – toim), aga mitte selle kangust või rammusust. Võib vabalt olla ka vastupidi: hele õlu tumedast kangem.

Üks jook tunnis ei tee sind purju

Usutakse, et kui piirad tarbimise ühele dringile tunnis, siis oled sisuliselt kogu aeg valmis legaalselt rooli istuma. Väga ohtlik müüt.

Näiteks läheb keskmise naise organismil märksa kauem aega alkoholi lagundamiseks kui mehe omal. Arstide väitel on keskmine alkoholi lagundamise tase 100 mg ühe kilogrammi kehakaalu kohta ühes tunnis, teatab Santoro. Ehk: 160-kilone mees võib võtta 40 grammi alkoholi (üks tavaline õlu) ja saada täiesti kaineks 18 minutit hiljem. Kui sa aga kaalud vähem, kulub sul kindlasti kauem aega.

Beer before liquor, never been sicker. Liquor before beer, you're in the clear

Põhja-Ameerika mandril näib olevat selline hästikõlav tarkus, millele eesti keeles vastet pole. Rohmakas otsetõlkes: õlu enne kanget napsi ja sa pole end iial halvemini tundnud, kuid naps enne õlut ja sa oled ohust pääsenud. (Meil on vaid venelastelt üle võetud "piva bez vokdu kak dengi na veter" ehk õlu ilma viinata on raha tuuldeviskamine.) Kuid see teadmine (või müüt), et alustama peaks kangemast joogist ja siis minema üle lahjemale, levib meilgi.

Santoro teatel kujutab müüt igatahes endast seda, et kui jood paar shotti kanget alkoholi ja siis lülitud ümber õllele, saab su keha sellega paremini hakkama kui vastupidi juues. Tegelikult on aga nii, et kõik sõltub sellest, kui palju alkoholi su keha suudab taluda. Kui sa jood ükskõik mis jooke liiga palju ja liiga kiiresti, siis hakkab sul halb. Ainus vahe on selles, kui palju alkoholi iga erinevat tüüpi jook sisaldab.

Matthew Santoro videot alkoholimüütide kohta saad vaadata siit.