Foto: PantherMedia / Scanpix
Treenimine
9. mai 2016, 14:35

Mugavad nutiseadmed aitavad parandada sporditulemusi

Et inimesed pööravad üha suuremat tähelepanu tervislikele eluviisidele, kasvab ja areneb ka tervisenäitajaid jälgivate aktiivsusmonitoride tööstus, mistõttu ennustatakse, et aastal 2021 ületab spordi ja fitness-seadmete turg 14,9 miljardi dollari piiri.

Aktiivsusmonitoride kasutamise teeb kindlasti käepäraseks uue tehnoloogia kasulikud omadused – võimalus vastata kõnedele ja välja helistada, lugeda e-kirju ja sõnumeid, jälgida füüsilist aktiivsust ja palju muudki ilma, et peaks telefoni taskust või trennikapist välja võtma. Ja seda kõike parema vormi nimel.

Kantavaid nutiseadmeid kasutavad paljud profisportlased ja ka spordihuvilised. Kui sportlaste huvi on oma treeningute, tehnika ja võistluste analüüs, siis ka harrastajad saavad neist seadmetest abi oma treeningtulemuste jälgimiseks ja parandamiseks.

Tervisenäitajaid jälgivad nutiseadmetel on tundlikud liikumisandurid, mis suhtlevad Bluetooth’i kaudu kasutaja nutitelefoniga. Sportliku sooritusvõime juures peetakse tähtsaimaks südamerütmi sensorit, mis näitab ära, kui suure protsendi moodustab kasutaja panus tema maksimaalsest võimekusest.

Uued randmele kinnitatavad seadmed aga mõõdavad optilist südamerütmi, andes põhjaliku ülevaate kasutaja füüsilisest vormist. Sellised seadmed on kasulikud nii sportliku eluviisi entusiastidele kui ka nendele, kelle treeningud on pigem ebaregulaarsed. Viimaseid üllatab tavaliselt see, kui vähe nad tegelikult liiguvad ja julgustab pidama aktiivsemat eluviisi, täites päevast 10000 sammu normi.

Seni arvatakse, et kõige suuremat kasu on kantavatest seadmetest saanud korv- ja jalgpallimängijad. Mõned juhtivad NBA treenerid on võtnud kasutusele mängijaid jälgivad kantavad seadmed ja ka välised kaamerad, et jälgida kõike alates kiirusest ja kiirendusest kuni jala tõukejõuni hüppel. Jala vale tasakaalustamine võib näiteks viia vigastuseni, nutikad seadmed aitavad sedalaadi vigastusi ennetada.

Jalgpallurid võivad ühe mängu ajal järjest joosta 10-15 kilomeetrit, seega peavad treenerid mängija vastupidavusega jooksvalt kursis olema, et teada, keda ja millal välja vahetada. Kui tavapäraselt tehakse seda olukorra põhjal või kõhutunde järgi, siis näiteks Saksamaa treener kasutas 2014 FIFA maailmakarika finaali ajal oma jalgpallurite vastupidavuse analüüsimiseks reaalseid nutiseadmete poolt mõõdetud andmeid ning selle järgi otsustas tuua õigel ajal platsile keskmängija Mario Goetze, kes tõi Saksamaale võiduvärava.