Perearst Anne Kaldoja sõnul on koormusastma nähud sarnased astmanähtudele – esineb köha, vilistav hingamine, hingeldus või hingamisraskus. Mõnikord, eriti lastel, võib koormusastma väljenduda väga väheste nähtudega ning see teeb diagnoosimise raskemaks.
„Koormusastmale peab mõtlema, kui füüsilise koormuse ajal või koormuse järgselt tekib köha, rindkere puhitumise tunne, ebamugavus või valu rinnus, õhupuudus, kaebused jooksmise, kuid mitte ujumise järel, lastel meeleolulangus või pahurus, kiire väsimus või loidus,“ röögib perearst, lisades, et koormusastmale peab mõtlema ka siis, kui haigusnähud tekivad õhutemperatuuri järsu muutuse korral, näiteks pärast õuest tulekut või külma õhu kätte sattudes.
Keda koormusastma kimbutab kõige enam?
Perearsti sõnul on koormusastma suhtes kõrge riskiga spordialad suure hapnikutarbimisega seotud alad, näiteks jalgrattasport, jooks, jalgpall, murdmaasuusatamine, iluuisutamine, hoki või kiiruisutamine. Samas esineb seda nii lastel kui täiskasvanutel.
Miks koormusastma aga ilmneb? Perearsti sõnul on selle tekitajaks sageli külm õhk. „Oluline pole mitte külmakraad, vaid hoopis see, et külm õhk on kuivem kui soe õhk. Valdavalt tekib koormusastma hingamisteede jahtumise ja kuivamisega kehalise koormuse ajal tekkiva hingelduse tõttu. Seetõttu vabanevad hingamisteid vooderdavatest rakkudest erinevad ained, mis põhjustavad hingamisteid ümbritsevate lihaste kokkutõmbumist ja sellest tulenevat hingamisteede ahenemist ja õhuvoolu takistust. Kestvusaladel avaldub koormusastma enamjaolt peale treeningut. Kuid koormusastmat esineb ka vastupidavusaladel lausa treeningu ajal, eriti intervalltreeningu ajal,“ selgitab perearst.
Kuidas koormusastmast hoiduda?
Koormusastmat saab ennetada keskkonda jälgides: treenides niiskes ja soojas ning vältides allergeene. Külmade ilmadega on soovitatav näo ees kanda maski, mis soojendaks sissehingatavat õhku.
Samuti tuleb tähelepanu pöörata toitumisele – mõni tund enne füüsilist koormust on parem vältida banaani, pähklite, selleri ja mereandide söömist. Tähelepanu tuleb pöörata tasakaalustatud toitumisele, vältima peab liigset soola kasutamist.
„Spordialadest istuvad koormusastma põdejaile lühiajalised koormused. Treeningule eelnegu eelsoojendus, koormused vaheldugu puhkepausidega, treening lõppegu koormuse aeglase langetamisega. Koormus treeningul olgu jõukohane. Kui väljahingamine muutub raskeks või tekib muid koormusastma sümptoome, tuleb treening katkestada,“ õpetab Kaldoja.
Perearsti sõnul ei erine koormusastma ravi tavalise astma ravist. Kasutusel on samad ravimid ning õige ravi korral astma tõttu sportimisest loobuma ei pea. Kaldoja märgib, et astmahaigeid on nii tippsportlaste kui olümpiavõitjate hulgas ehk see on selge märk sellest, et piisava ravi korral saab patsient elada normaalset elu ja harrastada kõiki spordialasid.
Kommentaarid