Ole ettevaatlik! Ka kevadpäikese põletus on ohtlik!

"Pärast pikka talve on eestimaalaste nahk kuiv ja hele ning pelgab päikest palju rohkem kui näiteks augustis, sest selleks ajaks nahk on juba päikesega harjunud," selgitab BENU Postimaja apteegi proviisor Liivi Allikas.

Enamik inimesi on tema sõnul kursis, et peab oma nahka ja juukseid kaitsma rannas, kuid aias rohides või rõdul grillides sellele pahatihti ei mõelda. "Seetõttu esinebki kevaditi sageli päikesepõletust, mis on naha reaktsioon teda tabanud ebamugavale olukorrale," nendib proviisor.

Arstid ja apteekrid soovitavad nahka kreemiga kaitsta iga päikeselise ilmaga, eriti kui õues viibitakse kauem kui pool tundi. Eelkõige tuleb seda teha päikesele avatud kehaosade puhul. Kõige õrnemad neist on kõrvalestad ja nina.

Päikese mõju avaldub alles aastate pärast

Allikas on aga täheldanud, et Eesti inimene ei kipu kevaditi päikesekreemi kasutama. Või kui siiski teeb seda, siis liiga leebe kaitsefaktoriga.

"Kui kreemipurgile on kaitsefaktoriks märgitud neli või kuus, on see ebapiisav," märgib Allikas, et intensiivne kevadpäike nõuab suurema kaitsefaktoriga kreemi. Tema sõnul on päikese eest end vaja kaitsta, sest isegi kui esmapilgul midagi hullu ei juhtu ja põletus möödub paari päevaga, võib ohtlik mõju avalduda alles aastate pärast. Tasub meeles pidada, et isegi õhtupäike pole turvaline. Seepärast juhtubki tihti, et liha grillimise käigus grillitakse ära ka iseennast.

Erilist tähelepanu tuleb kevadel pöörata lastele, kellel peale näo, käte ja säärte vajab kaitset ka pea. Seega tuleb neil alati müts või rätik pähe panna, et vältida pearinglust ja päikesepistet. Ning kindlasti manitseb

Allikas jälgima, et lapsed ei oleks korraga liiga kaua päikese käes isegi siis, kui nende nahk on kreemitatud ja müts peas.

"Alles suve teises pooles, kui nahk on saanud pruuni jume, võib päikese käes viibimise aega pikendada ja valida väiksema faktoriga päikesekaitsekreemi," ütleb ta.

Erilist tähelepanu nõuab proviisori sõnul nahk, mis on päikesele allergiline. "Päikeseallergia võib tähendada suuri punetavaid laike, kuid ka palavikku," märgib Allikas.

Peanahka ja juukseid võiksid kevadel päikese eest kaitsta täiskasvanudki. "Õhukeste juustega inimesed teavad, et peanahk võib päikese käes kiirelt punetama ja kipitama hakata ning erinevalt näost ei saa peanahka kreemitada," rõhutab proviisor, et kevadel õue minnes peaks ilmtingimata peakatte kaasa võtma. Spetsiaalseid suviseid juuksekaitsevahendeid pole tema sõnul kevadel siiski tarvis, need aitavad pehmendada juukseid, mis on räsitud päikesest ja soolasest mereveest.

Hapukoor ja pantenool teevad nahale karuteene

Kui aga kreem on unustatud ja päikesepõletus juba käes, siis ei aita kreemitamine enam. Allikas on kogenud, et endiselt leidub inimesi, kes usuvad päikesepõletusele abi olevat hapukoorest ja pantenoolist, mis teevad valusale nahale lämmatava karuteene. Need küll nimelt jahutavad põletatud piirkonda, kuid isoleerivad selle õhu eest ning kihi all hakkab põletus piltlikult öeldes keema ehk süveneb veelgi. Proviisori kinnitusel leiab põletusevastast parimat esmaabi aloe vera’t või teepuuõli sisaldavatest spetsiaalsetest geelidest.

"Kui nahk on geeliga jahutatud ja sellega rakud suletud, võib päevituse säilitamiseks ja naha niisutamiseks seda ka õlitada," õpetab Allikas. Viimastel aastatel on tema sõnul eriti populaarseks kujunenud porgandi-, mandli- ja kookosõli.

Kuigi kevadpäikesega tasub olla ettevaatlik, et tohiks siiski päikesekiiri vältida.

"Päike annab talvest räsitud kehale uut energiat, laeb D-vitamiini varusid ja toob nahale kena jume," selgitab Allikas, et oluline on lihtsalt suhtuda päikesesse aukartusega ja nautida seda mõõdukalt ja nahka kaitstes.