Rinnavähk on Eesti naistel kõige sagedamini esinev pahaloomuline kasvaja

2016. aastal saavad nimelise kutse uuringule aastatel 1956, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966 sündinud ravikindlustust omavad naised.

Oluline on, et ka ennast terveks pidavad naised uuringul käiksid, sest rinnavähk varajases staadiumis endast märku ei anna.

Eesti Vähiregistri andmeil on rinnavähk on kõige sagedamini esinev pahaloomuline kasvaja naistel. 2013.a.diagnoositi vähiregistri andmetel Eestis 727 uue rinnavähijuhu, viimastel aastatel on uute juhtude arv tõusnud umbes 10%. 

Rinnavähi sõeluuringu eesmärgiks on avastada rinnavähk võimalikult varases staadiumis ning vähendada sel viisil haigusesse suremust ja tõsta haigete elukvaliteeti.

Kui naine kuulub antud aasta uuringule kutsutavate sihtrühma, võib ta ka kutset ootamata uuringule registreeruda. Sõeluuringule registreerimisel kontrollitakse eelkõige sünniaastat ja ravikindlustuse kehtivust. Uuringule tulekul tuleb kaasa võtta isikut tõendav dokument. Ravikindlustust omavate naiste sõeluuringu eest tasub haigekassa.

Väga oluline on et naised hooliksid ka ise oma tervisest – külastaksid regulaarselt günekoloogi, perearsti ja kontrolliksid ise oma rindu st teostaks rindade enesevaatlust üks kord kuus.

Eesti Vähiliit soovitab naistele salvestada iPhone ja Androidi nutitelefonidele ka eestikeelne põhjalike juhenditega enesevaatluse tasuta rakendus. Rakendus on leitav: kasvaja.net/rinnavahk/

Eesti Vähiliidu sõnum naistele on: Naised, hoolige oma tervisest, käige regulaarselt kontrollis.