Lõpp kalorite lugemisele! Pista kakakapsel põske ja vitsuta, palju tahad (12)

Soolestiku tervis on üks viimase aja kuumemaid teemasid. Uurimused on tõestanud üha kindlamalt, et meie soolestikus peituvad mustmiljon bakterit mängivad meie seedimises ja üleüldse tervises tähtsat rolli. Miks kalorite lugemine kõigile inimestele ühtviisi salendavalt ei mõju? Kõigi organism ei lagunda toitu ühtviisi, seletab Science Alert. Seetõttu võibki mõni inimene pitsat vitsutada ja ikkagi kaalust maha võtta, teine aga rasvub samasuguse toidu tõttu kiiresti. Värsked uurimused näitavad, et selles on süüdi meie soolebakterite erinevus.

Abiks köögiblender ja klistiiripump

Seni on rooja siirdamisest räägitud peamiselt kui viimasest abivahendist mõne soolehäda puhul. Hiina meditsiin soovitas mõne häda vastu väikses koguses väljaheiteid vitsutada juba 1500 aastat tagasi.

Ent selleks, et võtta oma mehe rooja, see köögiblenderis ühtlaseks püreestada ning klistiiripumbaga enda kehasse süstida, pead olema tõepoolest meeleheitel. Kuid 56aastane ameeriklanna Catherine Duff seda neli aastat tagasi tegi, sest arst ei osanud tema järjekordse Clostridium difficile puhangu vastu muud soovitada kui kogu jämesool välja lõigata.

See eoseid moodustav anaeroobne bakter võib antibiootikumravi järel organismis võimust võtta ja põhjustada kohutavaid kõhuvalusid, iiveldust, oksendamist ja kõhulahtisust. Väljaheide võib muutuda vereseguseks, soolesein mulgustuda ning seada inimese elu ohtu.

Duff oli omadega nii hädas, et ei saanud kodust välja, kirjutas BBC News. Siis aga luges naine Austraalia arstist, kes on seda bakterit roojasiirdamisega ravinud. Kuna rooja massist moodustavad umbes poole bakterid, tähendab terve inimese fekaali siirdamine soolehaigele otsekui heade bakterite armee kohaletoomist.

Kuna ükski arst polnud nõus Duffile seda protseduuri tegema, sai ta oma mehe abi ja internetist leitud näpunäidetega asja taguotsa kaudu ise joonde. Ja tervis tuli juba paari tunniga.

"Päev varem olin olnud suremas. Mu neerud hakkasid üles ütlema," rääkis õnnelik naine BBC Newsile.

Priske tütre bakterid ajasid ka ema paksuks

Millist rolli võivad aga bakterid mängida meie kehakaalus, tõestas üks ootamatu pöörde võtnud rooja siirdamine 32aastasele ameeriklannale.

Aasta tagasi kirjutasid teadusväljaanded naisest, kellele oli siiratud tema tütre rooja, sest ka kõige võimsamad antibiooti-kumid ei suutnud tema kõhus möllavaid baktereid ohjeldada. Naine terveneski, kuid võttis aastaga 16 kilo juurde. Tütar oli tookord ülekaaluline ja teel rasvumise poole, kuid muidu terve, vahendab BBC News.

Ka loomkatsed on näidanud, et rasvunud inimeste soolebakterite manustamine hiirtele ajas ka loomad rasva. Järelikult peaks kehtima ka vastupidine – siirata rasvunule sellise inimese soolebaktereid, kes rasvaste toitude vitsutamisest hoolimata paksuks ei lähe. Ja paksust saab peenike.

Tänavu alustataksegi Massachusettsi üldhaiglas selliste katsetega. Veebikülje Ars Technica teatel kasutavad teadlased mikseri ja klistiiripumba asemel küll pisut puhtamat varianti: nad võtavad saledatelt ja tervetelt doonoritelt roojaproovid, külmkuivatavad need, panevad grammi või paar roojapulbrit kapslisse ning manustavad need 20 rasvunud patsiendile. Kakakapsleid on juba edukalt kasutatud loo algul nimetatud soolebakteri C. difficile ravis.

"Kuid praegu pole meil aimugi, mis tulemusi me saavutame," tunnistas Massachusettsi uurimisrühma juht Elaine Yu Ars Technicale.

Spetsialist: pidage hoogu ja sööge rukkileiba

Juba kahtlustatakse, et soolebakterid võivad mängida rolli koguni Parkinsoni tõve ja autismi puhul. Kuid Sydney ülikooli professor Steve Simpson soovitab bakterite rolli mitte ületähtsustada. "Ma arvan, et põhimõtteliselt võib seda kõike taandada tõsiasjale, et kaka lummab meid lapsepõlvest peale ning me muretseme oma soolte pärast ja selle pärast, mis tunne meil sisikonnas on," ütles ta väljaandele abc.net.au.

Teadlased on baktereid liiga vähe uurinud, et nende kõigis toimetes kindel olla. Seetõttu ei maksa netist saadud juhiste järgi kõiki ihuhädasid roojasiirdamisega ravima hakata. Kuid Simpson toonitab, et soolebakterid on vajalikud: "Alles 20 aastat tagasi oli suurmoeks kõik need "ebameeldivad bakterid", mis me sooltes elasid, välja uhtuda. Nüüd me teame, et tervise suhtes oleks selline käitumine katastroofiline, sest need bakterid toetavad meie tervist."

Teine Austraalia spetsialist, Monashi ülikooli dietoloog dr Jane Muir soovitab enne äärmuslike meetmete kasutuselevõtmist esmalt oma menüü üle vaadata. Ta soovitab soolestiku korrashoidmiseks kiudaineid ja prebiootilisi süsivesikuid, mida sisaldavad näiteks rukkileib ja odrasepik, sibul, küüslauk ja läätsed.