Lauri Pedaja: Nahadiagnostika pani mõtlema, kas tasub nii palju suitsu teha? (5)

Lauri Pedaja võtab oma senised ilurutiinid enne nahadiagnostika katsetamist kokku lühidalt: „Käin duši all ja pesen veega nägu, teen soengu pähe ja olengi valmis! Kui näonahk on liiga kuiv, siis määrin sellele oma tätoveeringukreemi.“

Fahle ilusalongis töötav Lauri Pedaja nendib, et teda on õnnistatud väga hea näonahaga. Elu jooksul on tal olnud ühtekokku vast maksimaalselt 50 vistrikku ja liigseid probleeme pole see talle kunagi valmistanud. „Mul on vedanud. Väga vedanud,“ muigab ta.

Nägu saab tal aga sageli vatti, sest teleseriaali lindistamine tähendab ühtlasi ka nahka koormavat grimmi. „Siis on minu kindel soov alati see, et esmalt puhastataks näonahk ära ja alati kasutataks ka aluskreemi. Ilma selleta oleks võttepäeva lõpuks naha olukord väga hull,“ märgib Pedaja enne nahadiagnostika protseduuri.

Miks nahadiagnostika? Nahk peegeldab inimese kehalist ja vaimset seisundit ning seda mõjutavad stress, magamisrežiim, toitumisharjumused ja võimalikud tervisehäired. Sageli inimene ei tea, mis on nahaprobleemide põhjused. Nahadiagnostika test annab infot inimese tervislikust seisundist, sest naha olukord on seotud eluviisi, vale nahahoolduse, kaasuva haiguse või mõne muu faktoriga. Lisaks saab selle põhjal hinnata, millised on sobivaimad tooted nahahoolduseks. See aitab vältida nahatüübile mittesobivate toodete kasutamist, mis omakorda kurnavad ja kahjustavad nahka.

Nahas napib niiskust

Nahadiagnostika algab rasu sisalduse mõõtmisega nahas. Tulemusega on Apotheka apteeker Angela Kuusemets väga rahul: „Lauri tulemus on väga hea. Umbes selline võiks rasusisaldus kõigil olla!“ Piisav rasu sisaldus nahas vähendab tema sõnul nimelt veekadu nahapinnal ning kaitseb nahka bakteriaalsete ja seeninfektsioonide eest.

Järgmisena mõõdetakse Pedajal nahaniiskuse taset. See võinuks apteekri hinnangul olla pisut kõrgem. „Naha niiskuse tase on natuke liiga madal. Sellel tasemele jõudes tuleks kindlasti oma arsenali lisada niisutav kreem,“ selgitab apteeker. „Kindlasti on oluline ka palju vett juua. Madal nahaniiskuse sisaldus muudab naha kuivaks ning soodustab kortsude teket,“ lisab Kuusemets.

Kolmandana mõõdetakse Pedajal melaniini taset – see teadmine aitab valida sobiva faktoriga päikesekaitsekreemi. Melaniin annab nahale pigmendi ehk värvuse, mis kaitseb nahka ultraviolettkiirguse eest.

Naha vanus tegelikust vanusest kõrgem

 Seda tulemust teab Lauri Pedaja aga juba enne mõõtmist: „Mul on väga-väga õrn nahk, ma kasutan alati 50+ päikesekaitsefaktoriga kreemi. Balil puhates suutsin end 25 minutiga väga-väga valusalt ära põleda,“ meenutab ta.

Lauri sõnu kinnitab test. Angela Kuusemets loeb mehele veel sõnad peale, et oluline on kanda päikesekaitsekreemi nahale pool tundi enne päikese kätte minekut.

 Ja lõpuks siis elevust tekitanud naha bioloogiline vanus, mis jääb Lauri Pedajal pisut kõrgemaks reaalsest vanusest. "Aga ei midagi hullu," lohutab teda apteeker.

„Nahadiagnostika pani mind mõtlema, kas tasub seda suitsu ikka nii palju teha? Ilmselt jätan kiiremas korras maha. Lisaks võtan kasutusse ka niisutava kreemi ja näovee,“ arutleb Pedaja ja lubab pärast paari kuud veejoomist ning kreemide kasutamist uue testi teha. " Tahaks seal ikka ilusamat vanusenumbrit näha!“ tunnistab ta muheledes.

MIS AITAB HOIDA NAHKA TERVENA?

•      Piisava koguse vedeliku tarbimine.

•      Alkoholi ja magusa tarvitamise piiramine.

•      Õige ja mitmekesine toitumine – vältida tuleks ülesöömist.

•      Piisav puhkus ja korralik uni.

•      Füüsiline aktiivsus.

•      Naha kaitsmine päikese, tuule, külma ja muude faktorite eest.