Proovi järele: 5 väekat toitu tervisehädade vastu
Küüslauk
Küüslauku peetakse vaata et imerohuks ja tõsi ta on: küüslauk alandab vererõhku ja kolesteroolitaset ning on lisaks antibakteriaalse toimega. Jätkuvalt arutatakse, kas küüslauk on kuumutatult sama kasulik kui toorelt, kuna mõned ühendid kuumutamisel hävivad.
Küüslaugu vererõhku alandav toime on kasulik südamele, lisaks pidurdab küüslauk kolesterooli produktsiooni maksas ja vähendab kahjuliku kolesterooli kogust. Pealegi kaitseb külmetuse ja nohu eest, soodustab seedimist ja tõstab toonust. Soovitav oleks päeva jooksul toidule lisada 1–2 küüslauguküünt.
Paprika
Paprika tarvitamine toiduna mõjub ergutavalt ja tänu suurele C-vitamiini sisaldusele peletab väsimuse. Keemiliselt koostiselt on see köögivili väga väärtuslik, sisaldades erakordselt palju C-vitamiini (kuni 250 mg%) – kibedad sordid veelgi enam.
C-vitamiini sisalduselt on paprika köögiviljade seas esikohal ja selle poolest võrreldav vaid petersellilehtede või musta sõstraga. Tervise seisukohalt on oluline valminud paprikas sisalduv P-vitamiini kompleksi kuuluv aine, mis muudab veresooned elastsemaks ja kapillaarid tugevamaks, vähendab sisemiste verejooksude ohtu stressi ja südame-veresoonkonna haiguste puhul. On tõestatud, et P-vitamiin ergutab kilpnäärme tegevust ja tõhustab sellega organismi ainevahetust, hoiab südametegevuse rütmis ning soodustab vaimset arengut. Sisaldab beetakarotiini ja bioflavonoide, mis mõlemad neutraliseerivad vabu radikaale.
Ingver
See tugevamaitseline juurikas soodustab seedimist, ingveritee aitab väsimuse vastu. Stressirohkel ajal aitab ingver taastada jõuvarusid ning vastu pidada ka kiirel ja raskel tööperioodil. Lisaks on avastatud ingveri soodne mõju südamele ja veresoontele, kuna see alandab nii kolesteroolitaset kui ka vererõhku. Ingverit peetakse toniseerijaks, antiseptikuks, diureetikumiks ja palaviku alandajaks.
Sibul
See igapäevane köögivili sisaldab rohkesti inimorganismile väärtuslikke mineraalaineid. Vitamiinidest leidub sibulas C- ja B-grupi, PP- jt vitamiine, samuti karotiini. Pealsed sisaldavad C-vitamiini ja karotiini tunduvalt rohkem ning teisi vitamiine ja mineraalaineid enam-vähem samas koguses kui mugulsibul.
Hinnatud on nii mugulas kui ka pealsetes leiduvad sulfiidsed ühendid, mille eeterlikud õlid suurendavad söögiisu ja soodustavad seedimist. Rahvameditsiinis kasutatakse söögisibulat väga paljude haiguste, nagu hingamisteede katarri, ateroskleroosi, kõrgvererõhutõve ja muude terviserikete ning vaevuste profülaktikas ja ravimisel. Sibulas leiduvad antibiootilise toimega fütontsiidid mõjuvad hävitavalt mikroorganismidele.
Jõhvikas
Jõhvikamarjadel on põletiku- ja bakterivastane, organismi üldtugevdav ning haavu parandav toime. Marjad suurendavad veresoonte elastsust ja vastupidavust, parandavad isu ja toidu omastamist, soodustavad maomahla ja kõhunäärmenõre eritumist ning soolestiku tegevust, alandavad vererõhku. Jõhvikamahl puhastab mädaseid haavu, leevendab põletusi ning kiirendab nende paranemist. Mahl koos meega aitab köha ja külmetuse korral. Kasutatakse neeru- ja põiehaiguste raviks. Jõhvikates on rohkelt C-vitamiini ja kaaliumi, samuti leidub neis hulgaliselt oblik- ja sidrunhapet.