Foto: PantherMedia / Scanpix
Silja Paavle 25. mai 2016 14:10
Lakkamatult gaasivaludest tingitud kõhuvalude käes nutvad lapsed ajavad vanemad ahastusse. Millest gaasivalud tekivad ja kuidas neid leevendada?

Gaasivalud ehk koolikud  (kolon- käärsool kreeka k – S.P)  arvatakse kimbutavat isegi kuni 40% imikutest. Üldjuhul tekivad gaasivalud teisel-kolmandal elunädalal  ja mööduvad hiljemalt nelja kuu vanusena. Gaasivaludes laps nutab lohutamatult, ta vehib käte ja jalgadega, on näost punane, ta kõht on punnis. Nutt algab äkki, enamasti (hilis)õhtusel ajal  ning võib kesta alates mõnest minutist kuni kolme tunnini välja. Muul ajal on laps terve ja rõõmus.

Lihtsat ja tõhusat ravivahendit pole

„Arvatakse, et koolikud on seotud lapse seedesüsteemi ebaküpsusega,“ selgitab nii lapsele kui vanematele meelehärmi tekitava häire olemust Tallinna Pelgulinna sünnitusmaja ämmaemand Maret Voites Eesti Ämmaemandate Ühingu poolt hallatavas pereportaalis perekool.ee. Mõned teadlased arvavad jälle, et lapse ebaküps närvisüsteem ja võimetus toime tulla pideva ümbritsevast keskkonnast lähtuva aistingulise stimulatsiooniga võib lapse päeva lõpuks endast välja viia.

Tema sõnul esineb koolikuid nii tüdrukutel kui poistel, nii rinnapiimalastel kui kunsttoidul olevatel beebidel. Uuringute andmeil on siiski beebidel, keda toidetakse kunsttoiduga, koolikuvalusid kaks korda enam.

Voites kirjutab, et koolikute raviks ei ole lihtsat ja tõhusat vahendit. Katsetada tasub kõiki soovitusi, mis võivad aidata lapsel selle aja üle elada. „Katsetage, kuni leiate lahenduse, mis teie lapsele kõige rohkem abiks on,“ soovitab ämmaemand. Samas lisab ta, et imerohtu gaasivalude vastu pole ja ükski vahend ei kaota koolikuid enne, kui lapse organism on piisavalt küps, et nendega ise toime tulla.

Arsti juurde tuleb imikuga pöörduda tema sõnul alati, kui lapse tervise pärast on mure. Koolikute korral tuleb arstiga nõu pidada, kui nutmisega kaasneb oksendamine või laps ei võta kaalus juurde, kui koolikud kestavad kauem kui neli kuud või laps paistab olevat valudes, kui lapse väljaheited pole regulaarsed või ei pissi ta piisavalt.

Ka tasub arstile rääkida sellest, kui laps ei taha, et teda sülle võetakse ega temaga tegeletakse või kui nutmine ei piirdu ainult ühe korraga õhtu jooksul.

Lapsevanem – ära unusta iseennast!

Et koolikud tekivad väga väikesel lapsel, arvavad noored vanemad sageli, et nad on midagi valesti teinud ning see tekitab omakorda stressi. Ämmaemand rõhutab, et koolikute tekkimine pole vanemate süü – need võivad tekkida igal lapsel.

Ta soovitab sel perioodil kanda hoolt ka enda eest. Näiteks plaanida lisastressi vältimiseks lapsega väljaminekud ajale, mil laps on heas tujus. Ja kasutada teiste pakutud abi lapsehoidmisel, kasvõi selleks, et võtta üks rahulik dušš või vann.

Kindlasti tuleb sel perioodil palju ka puhata – näiteks magada päeval koos lapsega, sest väsinud vanemal on raskem last lohutada.

Ja ikka ja alati soovitab Voites endale meelde tuletada, et gaasivalud on mööduv  nähtus ning üsna pea muutub beebi taas rõõmsaks ja rahulikuks.