Hea nõu

Seitse põhjust, miks vaktsineerimine on oluline (4)

Silja Paavle, 26. mai 2016, 14:20
Foto: PantherMedia / Scanpix
Haigestumiste langus vaktsiin-välditavatesse nakkushaigustesse on jätnud minevikku mitmed varem suuri haiguspuhanguid põhjustanud nakkushaigused. See võib olla üheks põhjuseks, miks on täna Euroopas ligi 650 000 last näiteks leetrite vastase kaitseta.  Ajal, mil vaktsiin-välditavad nakkushaigused põhjustavad  jätkuvalt haigestumisi, tõsiseid tüsistusi, invaliidsust ja lõppevad isegi surmaga.

Terviseamet toob ära seitse põhjust, miks vaktsineerimine on oluline.

Samal teemal

1. Immuniseerimine päästab elusid. WHO  andmetel päästetakse tänu vaktsineerimisele igal aastal maailmas üle 3 miljoni inimese elu, hoitakse ära haigestumisi ja eluaegset invaliidistumist. 

Ilma vaktsineerimiseta võivad ohtlikud tõved taasilmuda ja hakata ka Euroopas uuesti levima. Enamiku vaktsiinvälditavate nakkushaiguste korral peaks immuniseerimisega hõlmatuse tase olema vähemalt  95%, siis on kaitstud ka vaktsineerimata inimesed. Nii need, kellele on see vastunäidustatud või kellel teatud põhjustel immuunsust ei kujune.     

2. Igal inimesel on õigus olla immuniseeritud. Mõnedes Euroopa regiooni riikides on olemas immuniseerimata elanike rühmad, kes on vastuvõtlikud vaktsiin-välditavatele nakkushaigustele. Näiteks esines aastatel 2008-2009 ja ka hiljem leetrite puhanguid Saksamaal, Hispaanias, Bulgaarias, Prantsusmaal, Itaalias, Rumeenias jm. Haigestusid enamuses vaktsineerimata riskirühmad, sealhulgas migrandid, mustlaskogukonda kuuluvad inimesed ja need, kes  religiooni või muul põhjusel eitavad vaktsineerimist. Nendel riskirühmadel puudus  teadmine vaktsineerimise vajadusest ja osa neist olid sotsiaalse kaitseta.

3. Vaktsiinvälditavad nakkushaigused on jätkuvalt ohtlikud.  Haigestumine vaktsiinvälditavatesse nakkushaigustesse on praegu madal. Seetõttu on paljud lapsevanemad keeldunud vaktsineerimistest. Selle tulemusena on hakanud immuniseerimisega hõlmatus langema niisuguste tõsiste nakkushaiguste osas nagu leetrid, punetised, difteeria ja läkaköha.

Näiteiks tunnistati 2002. aastal WHO Euroopa regioon poliomüeliidivabaks regiooniks. Kuid 2010. aastal puhkes Tadžikistanis suur poliomüeliidipuhang, mille põhjuseks oli Afganistanist sissetoodud metsik polioviirus. Kokku haigestus 475 inimest, 29 suri.

4. Vaktsiin-välditavaid nakkushaigusi on võimalik kontrollida ja elimineerida. Tänu koordineeritud vaktsineerimistele on maailmas likvideeritud või kontrolli alla saadud järgmised tõsised nakkushaigused. Näiteks likvideeriti pärisrõuged 1978. aastal. Varasemalt suri igal aastal maailmas 5 mln inimest.  WHO Ameerika regioonis elimineeriti leetrid 2002. aastal. Veel 1990 aastal esines selles regioonis leetrite laiaulatuslik puhang haigestunute arvuga üle 250 000 ja surmade arvuga üle 10 000. Haigus saadi kontrolli alla tänu vaktsineerimisele kõigest  12 aastaga;

 5. Immuniseerimine on majanduslikust seisukohast kõige efektiivsem kaasaegne saavutus rahvatervise valdkonnas. Immuniseerimisega seotud kulud on tunduvalt väiksemad võrreldes ravi kuludega. Näiteks, tänu poliomüeliidi (lastehalvatuse) likvideerimise globaalse initsiatiivi alustamisele aastast 1998 käivad 5 mln inimest praegu omal jalul, selmet olla halvatud poliomüeliiti nakatumise tagajärjel.

6. Laste tervis sõltub ohutu, efektiivse ja taskupärase immuniseerimist tagava tervishoiuteenuse osutamise süsteemist. Edukad immuniseerimisalased sekkumised tõid aastakümnete vältel kaasa märkimisväärse haigestumise ja suremuse languse.Immuniseerimisega hõlmatuse näitajat kasutatakse paljudes riikides tervishoiusüsteemi suutlikkuse ja esmatasandi arstiabi kättesaadavuse hindamise indikaatorina.

7. Iga laps peab olema vaktsineeritud. Arvate, et teie last ei pea vaktsineerima, kuna kõik teised lapsed on juba vaktsineeritud? Mõelge selle üle veelkord.

Teadaolevalt tekib kaitsev üldimmuunsus juhul, kui 95% elanikkonnast on immuniseeritud, samas aga kõik vaktsineerimata isikud suurendavad enda ja teiste haigestumise riski.

Mõnede vaktsiin-välditavate nakkushaiguste korral on oluline iga konkreetse isiku vaktsineerimine, kuna elanike üldimmuunsuse tase ei väldi haigestumist. Näiteks, kui laps ei ole vaktsineeritud teetanuse vastu, ei ole oluline kas teised isikud on vaktsineeritud või mitte, sest selle haiguse tekitaja ei kandu inimeselt inimesele.

Kõrge immuniseerimisega hõlmatus võib tekitata lapsevanematel väära turvatunde, mis võib tuua endaga kaasa vaktsineerimistest keeldumisi. Selline lähenemine vähendab elanike üldimmuunsuse efektiivsust, sest iga immuniseerimata laps suurendab haigustekitaja leviku võimalust inimpopulatsioonis. Piisab sellest, et nakatub üks immuniseerimata inimene, kui tema kaudu hakkab haigustekitaja levima teistele immuniseerimata inimestele.

4 KOMMENTAARI

d
djaval 27. mai 2016, 10:17
Olles vaevu jõudnud teha oma esimese häälitsuse siin maailmas, rünnatakse sind juba mingi keemiaga... Tasub pisut mõelda asja üle ja teha pisut uuring...
(loe edasi)
m
MGM 27. mai 2016, 07:53
Vaktsineerimata isikutel tuleks keelata avalikus ruumis liikumine. Las köhivad oma eravaldustes.
Loe kõiki (4)