Ööd olgu mustad: une eel nutitelefoni näppimine teeb haigeks (2)

USA Northwesterni ülikooli teadlaste värske uuring leidis seose une-eelse ereda valguse ja ainevahetushäirete vahel, teatas ScienceAlert. Uurijad leidsid, et ere sinakas valgus mõjutab glükoosiainevahetust ja võib panna kehakaalu kiiresti kasvama.

Sinakale valgusele keskendusid teadlased seetõttu, et see mõjutab meie ööpäevarütmi kontrollivat kehakella kõige rohkem. See valgus on nutitelefonide ekraanidelt kiirgava valgusega üsna sarnane.

Uurijate tähelepanu köitis mõne aasta tagune artikkel, kus väideti, et kõige vähem kaaluvad need inimesed, kes viibivad valguse käes ennelõunasel ajal. Õhtul ereda valguse käes viibijad kipuvad olema tüsedamad.

Laborihiirtega tehtud katsed kinnitavad, et pidevalt valgustatud puurides elavad loomad on samuti paksemad. Nende keha glükoosiainevahetus on häiritud ja nad koguvad kaalu kiiremini kui need närilised, keda hoitakse öösel pimedas.

Uurimaks, kas see kehtib inimestegi puhul, värbasid Northwesterni teadlased paarkümmend tervet vabatahtlikku. Inimesed sõid täpselt sama toitu ja elasid laboris kontrollitud tingimustes.

Katse alguses oli kõikides eluruumides ärkveloleku ajal ühtlane tuhm valgus. Seejärel jagati katsealused kaheks rühmaks. Pooled viibisid ereda sinaka valguse käes ennelõunal, ülejäänud aga hoopis õhtul.

Vabatahtlike vereproovide uurimisel selgus, et ere valgus mõjutas keha tundlikkust insuliini suhtes. Kui inimesed pidid olema ereda valguse käes, hakkas nende veresuhkrutase tõusma.

Eriti selgesti oli see näha neil katsealustel, kelle eluruumid olid õhtul eredalt valgustatud. See panigi uurijaid oletama, et tänapäeval lääne ühiskonnas möllav rasvumisepideemia ja üha sagedasem diabeeti haigestumine võivad olla seotud hilise ärkvelolekuga. Samuti annab oma osa armastus nutitelefonide ja kõikvõimalike muude ekraanide vastu.

Tõsi, Northwesterni uurimuses osales vähe inimesi ja seetõttu tuleks katset korrata suurema hulga vabatahtlikega. Siiski on see esimene kord, kus tõestati, et õhtune valgus mõjutab inimeste ainevahetust.

Miks eredal valgusel selline mõju on, pole veel selge. Inimese bioloogiline kell on keeruline mehhanism, mis tiksub 24 tunni rütmis. Päevasele tegutsemisele järgneb öine puhkus. Üks oluline ööpäevase rütmi kontrollija on hormoon melatoniin.

Selle tootmine käib looduslikus päikesetõusu ja loojumise rütmis. Pimeduse saabudes on kehas melatoniini rohkem ja see teeb meid uniseks. Varahommikul hormooni hulk kahaneb ja me hakkame ärkama.

Sisemine kell kontrollib kogu keha

On teada, et pidev kunstlik valgus nihutab melatoniini vabastamise aega ja inimene tunneb ärgates väsimust. Samuti on tehtud katseid inimestega, kelle kehakell on nihkes, kuid looduses matkates loksub see uuesti paika.

Isegi kui inimesed magavad kodus ja matkal olles sama kaua, viibivad nad telgis ööbides rohkem päikesevalguse käes ja see nihutab nende kehakella loomulikku rütmi tagasi.

Kehakell ei mõjuta mitte ainult und ja ärkvelolekut. See dikteerib kogu keha tööd: kahjustunud DNA parandamist, toitumist ja hormoonide tootmist. Hiirte ja äädikakärbestega tehtud katsed kinnitavad, et logisevad biorütmid kiirendavad vananemist ning võivad tekitada Alzheimeri tõbe ja muid närvisüsteemi laastavaid haigusi.

Depressioonigi tekke taga võib olla ebaloomulikust valgusrütmist logisev kehakell. Hamstrid ja laborihiired, kelle puurid on pidevalt tuhmilt valgustatud, muutuvad depressiivseks – nad ei viitsi enam liikuda ega hooli maiustustest.

Selliste loomade kehas on palju põletikuga seotud valke, mida keha toodab bakterite sissetungi puhul. Valgud tekitavad põletikureaktsiooni, mis aitab haigustekitajatest lahti saada. Lühiajaline põletik on seega kasulik, kuid pikka aega kestes hakkab see keha kurnama.

Valest valgusrütmist alguse saanud haigused on heaoluühiskonna häda. Paljude immuunsust uurivate teadlaste arvates iseloomustavad põletikulised haigused praegust ühiskonda, kus inimesed rikuvad loomulikku ööpäevarütmi kuis aga jõuavad.

Meie keha on kohastunud töötama kindlas pimeduse ja valguse vaheldumise rütmis. Me paneme oma keha iga päev proovile. Magama heidame nii hilja kui võimalik, mängime enne und pimedas toas tahvelarvutiga või loeme nutitelefonist uudiseid.

Veresuhkruteemalise uurimuse autori Ivy Cheungi sõnul piisab esialgu juba teadmisest, et öine valgus võib meid tüsedamaks muuta. Seda saab kasutada tervise parandamiseks ka siis, kui me ei tunne nähtuse täpset toimemehhanismi.

Kes aga on tervise pärast mures ja teab näiteks, et suguvõsas on olnud ainevahetushädasid ning suhkurtõbe, see peaks üritama õhtusel ajal eredat valgust vältida. Nutitelefoni ei maksa voodisse kaasa võtta, televiisor peaks jääma pigem elutuppa ja magada tuleks pimedas.