Tarmo Peeduli ja Ivo Rannaste tunnistavad, et ligipääsetava hoone rajamine oli lihtsam, kui esialgu arvata võis. Heiko Kruusi (Linnaleht)Foto: Heiko Kruusi
Sisuturundus
22. detsember 2016, 11:36

Koostöö puuetega inimestega on olnud rikastav kogemus

Peagi saavad kõik töötukassa esindused üle Eesti puuetega inimestele täielikult ligipääsetavaks. Et ka töötukassal endal tuli selleks palju õppida, viidi kõigepealt koostöös erivajadustega inimestega ellu katseprojekt Tallinnas Lillekülas.

2014. aasta lõpus valminud töötukassa Tallinna Lilleküla esindus on nägemis-, kuulmis- ja liikumispuudega inimeste ligipääsetavuse kohalt kindlasti üks paremaid näiteid kogu Eestis. Töötukassa haldusosakonna juhataja Tarmo Peeduli ja maja valmimisel kaasa löönud sisekujundaja, sisearhitekt Ivo Rannaste on saavutusega rahul ja valmis jagama oma meeskonna kogemusi ka teistele ettevõtetele, kes sooviksid ajaga kaasas käia.

"Töötukassa jaoks pole Lilleküla enam sugugi ainus ligipääsetav büroo,” täpsustab Tarmo Peeduli. "Mitmed meie esindustest on praeguseks ligipääsetavuselt juba enam-vähem sama heas seisus ning oleme seadnud eesmärgiks, et hiljemalt 1. oktoobriks saavad kõigis meie büroodes vajalikud kohandused tehtud.”

Peeduli ja Rannaste sõnul oli Lilleküla büroo väljaehitamine aga selles mõttes küll täiesti eriline, et seal seatigi sihiks kontseptuaalsete lahenduste väljatöötamine, mida siis edaspidi saaks kasutada ka mujal. Algusest peale olid kõigi erisuste ja kohanduste planeerimise ja väljaehitamise juures abiks puuetega inimestest eksperdid mittetulundusühingust Ligipääsetavuse Foorum.

Kaasake inimesi endid!

"Kui me nüüd peaksime mõnele teisele asutustele andma nõu ruumide ligipääsetavaks muutmise asjus, siis number üks ongi kindlasti erivajadustega inimeste kaasamine. Ehitusnormid ja eeskirjad on asja teoreetiline külg, kui aga nägemispuudega inimene või ratastoolis liikuja katsetab ikka ise ukse avamist ja punktist A punkti B liikumise võimalikkust või nõustamislaua kõrguse sobivust, on asi kindel,” on mehed ühel nõul.

Ivo Rannaste lisab, et väga paljud ligipääsetavuse elemendid mahuvad tegelikult mõiste "universaaldisain” alla.

Avarad ja õhuküllased ruumid, rahulik taustamuusika, käsipuu trepi mõlemas küljes, ülisuure kirjaga numbrid kabinettide ustel – see on mugav igaühele. Mõnele erivajadusega inimesele võib see olla toimetulekuks aga möödapääsmatult vajalik, teisiti ta lihtsalt ei saakski oma asju aetud.

Samas ei ole asjad ka alati nii lihtsad ja kaaluda tuleb korraga mitut aspekti. "Mõni kohandus võib jälle kellelegi olla hoopis lisatakistus. Näiteks nägemispuudega inimestele mõeldud juhtliist põrandal võib olla väikseks probleemiks liikumistakistusega inimesele, kes kõnnib jalgu põrandat pidi libistades,” toob Rannaste näite. Ta lisab, et ka ruumide koristamise teevad need liistud paraku keerukamaks ja seda peab arvestama koristustöid planeerides. "Tähtis on leida kompromiss erinevate vajaduste vahel. Ka esteetilises mõttes peab kujundus igal juhul hea välja nägema,” selgitab ta.

"Kuidas kõik need lahendused tegelikkuses tööle hakkavad, näeme paari kuu pärast, kui töövõimereform hakkab tooma meie juurde senisest arvukamalt erivajadustega inimesi,” jätkab Tarmo Peeduli.

Suured ootused

"Näiteks ehitasime Lilleküla büroos välja spetsiaalsed boksid suurema privaatsuse vajadusega inimeste teenindamiseks. Need on eest suletud, inimene siseneb boksi, paneb ukse kinni ja saab nõustajaga segamatult silmast silma vestelda. Samas on boksid tagantpoolt avatud, teatav liikumine teenindaja selja taga ikkagi toimub, nii et päris suletud ruumi oludes ka ei olda. Lahenduse plussiks on see, et mitu klienditeenindajat saavad kasutada üht ja sama kontoritehnikat, vajadusel hõlpsalt üksteisega konsulteerida ning teenindajal on ka äärmusliku olukorra tekkides võimalus ruumist lahkuda,” kirjeldab ta.

"Kuidas selline ruumilahendus meie erivajadustega klientidele sobib, selgub lõplikult alles praktilise töö käigus. Kui ilmneb, et midagi on vaja ringi teha, oleme ka selleks valmis,” lubab Peeduli.

Mõlemad mehed kinnitavad, et kohanduste teokstegemine koostöös puuetega inimestega on nende jaoks olnud silmi avav kogemus. Kummalgi neist ei ole oma lähedaste seas erivajadustega inimesi ja isiklikult polnud nad varem ühegi puudega inimesega suhelnud.

"Mina avastasin selle töö käigus enda jaoks täiesti uue maailma,” tunnistab Ivo Rannaste. "Ei oleks osanud arvatagi, et neid erisusi ja erivajadusi on nii palju ja et need võivad olla nii erinevad. Samas on imeline, kui hästi nad kõik oma puuetest ja takistustest hoolimata hakkama saavad!” jagab ta puudega inimestele tunnustust.

"Ning kui vähenõudlikud nad tegelikult on! Pigem ikka alustavad probleemide lahendamist sellest küljest, et mida nad ise saaksid teisiti või paremini teha, kui et ootavad teisi appi,” lisab Tarmo Peeduli.