Teeservad mürgiga puhtaks – mesilased saavad hukka (11)

Mesinikud kurdavad, et piisab vaid teeäärte pritsimisest, et teha nende lemmikute elu põrguks ja anda magusaärile surmahoop.

Toimeainet glüfosaat sisaldava taimekaitsevahendi Roundup mõju üle keskkonnale ja inimeste tervisele on vaieldud vähemalt sama kaua, kui see imevahend 1974. aastal USAs praeguse nime alla turule toodi. Kas see on ikka nii ohutu või vastupidi – ohtlik?

Mai alguses arutas glüfosaati sisaldavate taimekaitsevahenditega seonduvat riigikogu maaelukomisjon. Juba teist korda. Siiani pole aga ühele meele jõutud.

Maaelukomisjoni esimees Ivari Padari sõnul tuleb selgelt eristada, et üks asi on glüfosaadi põllumajanduslik kasutamine ja teine selle pritsimine umbrohutõrjeks raudteele ja teeäärtesse.

"Kui põllumehed on mürkidega ümberkäimiseks hästi koolitatud, siis selles, kas ja kui koolitatud ning teadlikud on teepervede hooldajad, pole selgust," on Padar Maalehe küsimustele vastates skeptiline. "Omaette kasutajagrupi moodustavad hobiaednikud, kelle teadlikkuse kohta puuduvad samuti andmed. Maantee- ja raudteeservade hooldamiseks tuleks leida kindlasti alternatiivseid vahendid."

"Teehooldusel, sealhulgas umbrohu keemilisel tõrjel on hooldeettevõtjatel kohustus kinni pidada Eestis kehtivatest seadustest, määrustest jm nõuetest," ütleb selle peale maanteeameti hooldeosakonna juhtivinsener Rain Hallimäe.

"Kemikaalide kasutamist reguleerivad mitmed seadused ja põllumajandusministri sellekohane määrus. Samuti peab kasutaja olema läbinud taimekaitsekoolituse ja tal peab olema selle läbimist tõendav taimekaitsetunnistus. Kas teeseisundinõuded täidetakse niitmise või keemilise tõrjega, on ettevõtjate otsustada."

Kemikaalikogused, mida teeäärsetel aladel kasutatakse, on Hallimäe sõnul võrreldes põllumajandusega väikesed.

"Transpordimaal tehakse umbrohutõrjet kemikaalidega kohtades, kus niitmine on raskendatud: kaitsepiirete all, tähispostide ja liiklusmärkide ümbruses ja mujal," räägib ta. "Riigimaanteede ääres on nii toimitud aastaid ja üle kogu Eesti."

Keskkonnainspektsioonist öeldakse, et umbrõhutõrjeks mõeldud kemikaal (Roundup) on Eestis seaduslikult müügil ja kasutuses. Inspektsioon kontrollib, et neid kemikaale ei kasutataks veekaitsevööndis, sest on veekeskkonnale ohtlikud.

Tavakodanikule glüfosaadi mürgisusest õige ettekujutuse saamiseks võib seda põllumajandusameti sõnul võrrelda näiteks üldtuntud ravimi aspiriiniga, mis on glüfosaadist 20 korda mürgisem. Paratsetamool olevat glüfosaadist kaks korda mürgisem ja lauasool veerandi võrra.