"Vahepeal oli nii halb olla, et kergem oleks olnud surra, kui kõike seda taluda, mis mulle anti. Aga elu pärast vähki pole läbi!" (16)

Hüüda, et seljatasin, on ehk liiga enneaegne, kuid tõsi on siiski ka see, et vähist on vabanetud. Tean vanadaami, kes umbes 35 aastat tagasi oli rinnavähki suremas, aga elab tänini, on elurõõmus ja tubli, nagu Kunksmoor. Pole õige öelda, et see on raviomatu haigus. Meis kõigis on tuhandeid potentsiaalseid vähirakke, kuid tugev immuunsus tõrjub neid ja me elame.

see on väga tundlik teema ja inimesed ja haigused on erinevad.Minu väga positiivse ellusuhtumisega õde jäi haigusele alla. Kaheksa aastat pärast esimest oppi arvasime kõik, et ehk ongi haigus taandunud ja siis paraku kulus ainult seitse kuud ja oligi kõik.
Oma kogemustest võib ja peabki rääkima, aga see ei ole mingi tõekuulutamise teema, et nii on õige.

ajate paska kõik te siin.elame,põeme ja sureme kõik igal inimesel on õigus oma seisukohale.kes nukker ,kes naeratab lollakalt ja kisendab kõigile et ta seljatab vähi .ja las ta kisendab aga kõigile see ei sobi,mis teha ,inimesed on erinevad

võidetud lahing pole võidetud sõda veel. võitlen isegi vahelduva eduga.

Edu teile naised, kuid kas teil ka tegelikult oli vähk? Paraku on kujunenud opid teenimisvõimaluseks.
19. jaan. (neljapäev) 2007.a. teatati mulle, et minul on viimase astme vähkkasvaja, tohter küsis murelikult: Ei tea, kas ikka teisipäevani vastu peate (opiaeg)? Ma ei läinud opile hoolimata eriala ja perearsti helistamisest ning nad pole mulle tänaseni suutnud vastata, kuhu see viimase astme vähkkasvaja jäi?

Tublid naised!!
Nautige elu ja kasutage aega tagalt:)

Need, kes siin väidavad, et vähki ei ole võimalik seljatada (loe: sellest tervaks saada), ei tea, mida nad räägivad. Küll aga ei tohiks seda väita need, kellel vähk pole tagasi tulnud vähem kui seitsme aasta möödudes. Kui 7 aastat oled vähist vaba olnud, võid vaikselt loota, et nii jääbki. Küll aga ei oma mitte mingit tähtsust ravi edu või ebaedu osas see, kas patsient on rõõmsa- või kurvameelne. Lihtsalt ümberolijatel on lihtsam, kui hirmutavat haigust põdev lähedane vingus näoga pole, vaid kogu aeg naeratab ja neissegi optimismi süstib. Vähk ei ole tänapäeval tihtipeale enam surmaga lõppev, vaid käitub nagu krooniline haigus (näiteks diabeet), mida õige raviga saab kontrolli all hoida, kuid millest ei vabaneta. Igasuguseid vähijuhte on. Õnne naistele:)