Norra teadlased nendivad, et vanemad emad valmistuvad lapse sünniks suurema põhjalikkusega, sellega isegi üle pingutades, seetõttu häirib neid palju rohkem, kui asjad ei lähe täpselt nii nagu plaanitud. See, et beebit ei saa kontrollida, sest temaga peab hoopis paindlik olema, põhjustab paljudel naistel tunnet, et nad ei saa hakkama, kirjutab Daily Mail.
Teadlaste analüüsid näitavad, et väikeste lastega emade probleemid pole niivõrd seotud kontrollivajadusega, kuivõrd teatud ootuste luhtumisega. See ongi enamasti depressiooni vallandaja. Naised, kes suhtuvad emaks saamisesse rahulikumalt ega loo kindlaid ootusi, suudavad ootamatustega paremini toime tulla.
Depressiooni võivad vallandada ka raskused lapse rinnaga toitmisel, kuna ühiskonnas on tugev sotsiaalne surve eelistada pudelitoidule rinnapiima.
Sünnitusjärgsed meeleoluhäired, näiteks kerge ärrituvus ja põhjuseta pisarad on levinud nähtus, kuid vahel kestab see nädala asemel kuid. Sel juhul võibki rääkida sünnitusjärgsest depressioonist, mille ajal tuntakse lootusetust, kurbust, kurnatust ja millega kaasnevad ka uneprobleemid, isegi kui laps magab hästi. Depressioonis naistel on raske emaks olemist nautida, veel hullemaks teeb olukorra aga teadmine, et just sel ajal peaks naine eriti õnnelik olema.
Karjäärinaistel peaks olema raha selleks, et palgata lapsehoidja ja see peaks olema esmane, kellele toetuda kohe esimesest päevast. Lapsehoidja vastavalt ema tervisele, psüühikale, kas mõned tunnid päevas või täiskohaga. Ilma selleta tunnistab naine varem võ hiljem, et oli viga laps saada.
Kus on lapsehoidjaid, kes on töökad, hoolivad, diskreetsed, kes on olemas, kuid ei häiri oma olemasoluga peret?