Apotheka proviisor Margit Levand räägib, et trauma korral on esmalt oluline peatada verejooks ning puhastada haav elututest kudedest, mikroobidest ja võõrkehadest. Haava loputamiseks sobib hästi füsioloogiline lahus. "Puhta kraaniveega võib haavu loputada tingimustes, kui teised vahendid puuduvad ja loputamisele järgneb sobiva antiseptiku kasutamine," lausub Levand. Lahtistel haavadel ei tohiks tema sõnul kasutada valu põhjustavaid alkoholi sisalduvaid antiseptikume – sobivad näiteks Pharmacare antiseptiline sprei või Prontosan haavaloputusvahend.
"Põletushaavu tuleks esmalt loputada kudede jahutamise eesmärgil jaheda ent mitte jääkülma kraaniveega," õpetab proviisor. Põletushaava tuleb jahutada vähemalt paarikümne minuti jooksul, selleks võiks sügavkülmas alati igaks juhuks valmis olla külmakott. "Kasutada võib ka spetsiaalset geeli, mis jahutab ja vaigistab valu kergete põletuste korral," selgitab ta.
Iganenud vahendid
Margit Levand räägib, et tänapäeval on loobutud haavade loputamisest vesinikperoksiidi lahusega vesiniku tsütotoksilise kõrvaltoime ja ebapiisava antibakteriaalse toime tõttu. "Iganenud ja mittesobivad haavahooldustooted on veel: kloorheksidiin, briljantroheline, metüleensinine, mis on võrreldes kaasaegsete antiseptikutega toksilisemad," selgitab ta.
Odava ja tõhusa vahendina on proviisori sõnul läbi aegade kasutuses olnud ka 5% joodi piirituslahus, mis on küll tõhus antiseptikum, kuid võib tekitada joodiallergiat. Samuti on etanoolil baseeruv lahus haavale kandes väga valus ning oma omaduste tõttu elusaid rakke kahjustav. "Seetõttu on tänapäeval kasutusel PVP-jood ehk polüvidoonjodiid, milles on joodi ärritav toime, toksilisus ja allergiarisk sada korda väiksem. Lisaks on vesilahuses PVP-jood võrreldes alkoholilahustega haavale kandes valutum," räägib proviisor.
Uudsed lahendused
Haava sulgemiseks võiks tema soovitusel kodus igaks juhuks olemas olla steriilseid haavasulgemisteipe, mis aitavad haava koomale tõmmata ja nii verejooksu peatada.
Haavapinna sobiv mõõdukas niiskustase, püsiv temperatuur ning harvemini toimuv sidemevahetus kiirendavad haavade paranemist. Niiske keskkonna loomiseks on Levandi sõnul apteegis spetsiaalseid haavageele, lisaks võib haava katta niiskust kinni hoidva plaastriga.
Tõsisemate haavade korral võib olla vajalik haava sidumine. "Side tuleb fikseerida kindlalt, vältides liigset survet, eriti põletushaavade korral, et jätta ruumi võimaliku turse tekkimisele," õpetab apteeker. Takistamaks sideme kinnikleepumist haavale on soovitatav kasutada vastavat haavavõrku või salvmassiga immutatud puuvillast võrksidet, mis hoiab haava servad ja pinna pehmena, soodustab haava paranemist ja takistab sideme kleepumist haavale.
Müüt, nagu paraneksid haavad õhu käes paremini ega vaja sidet või plaastrit, ei vasta apteekri sõnul tõele. "Ideaalse niiske haava paranemiskeskkonna saab tänapäeval hüdrokolloidplaastreid kasutades," räägib ta, et need bakterite- ja veekindlad plaastrid moodustavad haavale justkui teise naha, haavavedelikuga kokkupuutel tekkiv geel mõjub haava paranemisele soodsalt. Hüdrokolloidplaastrid sobivad pindmistele marrastustele, põletustele, akuutsetele haavadele ja ka vähese eritisega kroonilistele haavanditele ning need võivad haaval olla kuni seitse päeva.
Spreiplaastrid pisihaavadele
Pindmistele marrastustele ja haavadele võib apteekris sõnul kaitseks kasutada ka haavaliime ja spreiplaastreid – pärast nahale pihustamist moodustub veekindel kile, mis soodustab haava paranemist. Need sobivad sellistesse kohtadesse, kuhu plaastrit on raske paigaldada, näiteks sõrmenukile.
Akuutsete ja krooniliste haavandite, väikeste nahavigastuste, esimese ja teise astme põletushaavade ja lamatiste hoolduseks sobivad ka kaoliini ja hõbe-sulfadiasiini sisaldavad pulberpihustid. "Kaoliin tekitab mehhaanilise barjääri, kuivatades ja adsorbeerides põletikust tekkinud vedelikku, hõbe-sulfadiasiin kaitseb haava bakteriaalse saastumise eest ja tagab haavakeskkonna puhtuse," räägib Levandi.
Väiksemate traumaatiliste marrastuste ja haavade korral on hea kasutada Curiosin geeli, mis loob haavale vajaliku mikrokeskkonna, väldib mikroobide sattumist kahjustunud naha piirkonda ja aitab vähendada haava valulikkust. Infitseerunud nahakahjustuste (lamatised, põletused, pindmised haavad, säärehaavandid) korral on abi joodpovidooni salvidest.
Armide ennetamiseks
Naha taastamiseks pärast põletusi, marrastusi, kliimakahjustusi sobib hästi Sesderma Cicases WH Epiteliseeriv kreem. "Selle koostises olevad kasvufaktorid, antioksüdandid ja niisutavad toimeained kaitsevad nahka ja kiirendavad naha uuendamist," selgitab apteeker. Pärast haava paranemist võib kasutada ka Dermatix Ultra geeli, mis pehmendab ja silub arme, vähendab armidega kaasnevat sügelust, ebamugavustunnet ja värvimuutusi.
Sidekoeliste või liiglihaga armide hoolduseks sobib hästi Sodermix kreem, mille koostises olevad mikrokapslid sisaldavad nahale kandmisel vabanevat aktiivset taimset toimeainet. Samuti võib pärast haava paranemist armide ennetamiseks kasutada spetsiaalseid silikoonplaasterid , aga nagu geelide korralgi, peab arvestama pikaajalise kasutusega.
Apteekri sõnul on kõik traumahaavad kõrge saastumisriskiga ja vajavad antiseptikat. "Kui haav ei ole paranenud kolme nädala jooksul ja on kaetud haavakatuga, tuleks seda haava hooldada sarnaselt krooniliste haavanditega ja selgitada välja paranemise aeglustumise põhjus, olgu selleks siis näiteks kaasuvad haigused, alatoitumus, suitsetamine või ka näiteks vanus," soovitab ta sel juhul kindlasti arsti juurde pöörduda.
Kui haav on valulik, tuleks Levandi soovitusel püüda eristada, kas tegemist on protseduuri käigus tekkiva valuga, rahuloleku valuga või asendist sõltuva valuga. "Tavaliselt on pindmised haavad valulikumad kui sügavad, kus närvilõpmed on hävinud," märgib ta. Apteekri sõnul on valu tähtis parameeter põletushaavade raskusastme hindamisel - seni valutu haava valusaks muutumine võib viidata arenevale haavainfektsioonile. Haavavalu vaigistamiseks sobivad tema kinnitusel aga enamus käsimüügis olevaid valuvaigisteid.
Kommentaarid