Keha

Kuidas oma südame eest hoolt kanda? 

Silja Paavle, 10. juuni 2016, 13:05
Foto: PantherMedia / Scanpix
Kuigi olukord on paranenud, püsib Eesti endiselt südamehaigustesse suremuses oleme Euroopa esimeste seas, ka on südameveresoonkonna haigused on ka eestlaste number üks suremuse põhjuseks. Millest see on tingitud ja kuidas enda ning oma lähedaste südame tervise eest paremini hoolt kanda?

Südameapteegi peaproviisor Triinu Entsik-Grünberg märgib, et südame-veresoonkonna haiguste põhilised põhjustajad on kõrge vererõhk ja kõrge üldkolesterool. "Need mõlemad hädad on petliku loomuga ehk need ei pruugi enesetunnet halvaks teha," lausub ta lisades, et südame-veresoonkonna haiguste riskigruppi kuuluvad inimesed, kelle vererõhk on pidevalt üle 140/90 mm Hg ja üldkolesterool üle 5,0 mmol/l.

Samal teemal

Triinu Entsik-Grünbergi selgitusel põhjustavad kõrget vererõhku pinges ja seetõttu tihenenud arterid. "See kujutab endast lisakoormust südamele, kuna viimane peab vere pumpamiseks läbi ahenenud soonte tavapärasest rohkem vaeva nägema," selgitab ta. Samuti kahjustab kõrge vererõhk veresooni ja kiirendab veresoonte lupjumist. Apteeker rõhutab, et kõrgenenud vererõhust tingitud muutused enesetundes ja haigusilmingud ei ilmne kohe, kuid süda ning veresooned kahjustuvad vaikselt siiski. "Kui kõrge vererõhk püsib kaua, võivad elundite kahjustused muutuda pöördumatuteks. Seetõttu on vaja vererõhku regulaarselt kontrollida ja seda ka siis, kui mingeid kaebusi justkui ei esine," õpetab ta.

Kurja juureks stress ja liigne soolatarbimine

Entsik-Grünberg soovitab vererõhku kontrollida vähemalt iga kahe aasta tagant. "Kui perekonnas on esinenud kõrgvererõhktõbe, infarkti, insulti või kui vererõhu näitajad on piiripealsed ehk 130-139/85-89mmHg, tuleks vererõhku kontrollida vähemalt kord aastas," lausub ta.

Kõrgvererõhktõve üheks suurimaks riskiteguriks on pidev stress, sestap ütleb Südameapteegi peaproviisor, et kui tahame olla tegusad kõrge vanuseni, peame leidma regulaarselt võimalusi puhkuseks ning oma vaimu turgutamiseks. "Üheks heaks võimaluseks end tööpäevast välja lülitada on tegeleda regulaarselt spordiga. Lisaks stressi maandamisele, aitab see ka kehakaalu kontrolli all hoida ja vererõhku alandada," kõneleb ta lisades, et kümme kilo kehakaalu kaotust ülekaalulistel inimestel võib langetada vererõhku kuni 10mmHg.

Stressi kõrval teiseks kõrgvererõhktõve suureks riskiteguriks on Entsik-Grünbergi sõnul liigne soola tarbimine, mis on ohtlik selles sisalduva naatriumi tõttu. Viimane tõstab vererõhku, põhjustab liigse vedeliku kogunemist organismi ja tursete teket. "Pansoolas on naatrium asendatud magneesiumi ja kaaliumiga. Seetõttu võiks toitude maitsestamisel kasutada pigem seda või hoopis muid alternatiive nagu vürtse," soovitab ta.

Ning mõistagi kahjustavad südame tervist ka suitsetamine ja liigne alkoholi tarbimine.

Piret Stokkeby, Võru Jüri tänava Südameapteegi proviisor-juhataja tuletab aga meelde, et suure osa südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamiseks ja leevendamiseks saab inimene ise teha. Kõige tähtsamad asjad, mida saab mõjutada, on mittesuitsetamine, kehakaalu normis hoidmine, liikumine, normaalne söömine, töö- ja puhkeaeg, vaimne tasakaal, perearsti külastamine ja määratud ravi järgimine. "Nende tegevuste mõjul on sageli võimalik hoida normaalsena vererõhu, kolesterooli ja veresuhkru taset. Peale selle ka tugevdada vaimu ning tõsta pingetaluvus võimet," rõhutab ta.