Hea nõu

SUVINE JALAHOOLDUS: Agar niisutaja kannalõhede käes ei piinle  (1)

Katrin Rohtla, 10. juuni 2016 15:42
Foto: PantherMedia / Scanpix
Ilusate ilmadega visatakse kinnised kingad nurka ja heidetakse sokid jalast. Tüütud kannapaksendid ja higistavad jalad pole aga kindlasti need, mida teistele näidata sooviks. Kuidas hoida oma jalad hoolitsetuna?

Kuigi tundub, et suvel saavad jalad mõnusalt hingata, on tegelikkuses suvine aeg ja lahtised jalanõud meie jalgadele päris suur väljakutse.

Tartus asuva Mango ilusalongi kosmeetik Nelli Reinhold räägib, et inimesed hoolitsevad tavaliselt oma näo ja käte eest, kuid jalad jäetakse tagaplaanile. „Jalad ju kannavad tervet sinu keha ja nende eest tuleb hoolitseda,“ märgib Reinhold, et see pole õige. „Kui käiakse palju murul või rannas, kus kuum liiv ja päike teevad oma töö, tuleb võtta südameasjaks õhtul leida hetk ka oma jalgadele,“ lausub Reinhold.

Samal teemal

Paljad jalad vajavad niisutamist

„Jalgu tuleks tihti pesta ja kreemitada tavapärasest rohkem,“ jagab kosmeetik õpetussõnu ja selgitab, et talvel on jalad soki sees kaitstud, kuid suvel kipuvad õhtuks väga ära kuivama.

Üks nipp oleks muidugi kasvõi muru niites jätta sokid jalga või kasutada kinniseid jalanõusid, aga enamus inimesi tahaks seda üürikest suve nautida varbaid päikese käes praadides. Kuid siis tulebki arvestada, et lisaks suuremale ohule paljaid jalgu vigastada, siis lasevad lahtised jalanõud läbi igasugu sodi, mustust ja tolmu. „See kõik pargib jalad ära ja tulemuseks on koledad kannalõhed ning karedus,“ hoiatab Reinhold. Mida kuivem on aga nahk jalgadel, siis seda paremini haarab see veelgi enam kõike niiskust sinu ihult viivat sodi külge.

„Õhtuti enne magamaminekut tuleks korralikult jalgu pesta. Väga oluline on kuivatamine,“ rõhutab Nelli Reinhold, et hoolikalt tuleb kuivatada ka varbavahesid.

 „Korra nädalas võiks kodus jalgu raspeldades vana nahka neilt vähemaks saada, et jalg saaks hingama,“ soovitab ta.

Samas hoiatab ta koheselt, et vana naha eemaldamisega ei tohi liiale minna, sest nii on traumad kergemad juhtuma, rääkimata sellest, et vigastatud jalg või paksemat nahka kaitseks juurde kasvatama asuda. Ehk siis  - raspeldamine võiks jääda vaid ühte õhtusse nädalas. Pärast raspeldamist tuleb jalgu ilmtingimata ka kreemitada.

Kuigi kaubanduses on saadaval suurem hulk spetsiaalseid kreeme jalgadele, siis Reinholdi sõnul ei ole jalgade puhul niivõrd oluline, et kreem sobiks ainult jalgadele, kui pigem hoopis see, et kreem oleks toitev ja rasvasem.

Kuumus võib jalad panna higistama ka plätudes. Ka siis on abiks eelkõige pesemine ja korralik kuivatamine, kuid ka jalanõude kvaliteedile tuleks tähelepanu pöörata. Reinhold soovitab ka suveks valida võimalikult naturaalsed ja hingavad jalavarjud.

Kui kannapaksendid teevad aga vaatamata ponnistustele meelehärmi, ei tohiks peljata abi saamiseks spetsialisti poole pöörduda, sest suuremate probleemidega võibki abi saada vaid ilusalongist.

„Kodus on mõnikord raske oma jalgade eest hoolitseda, mõnikord ei ulatu inimene jalgadeni ning tal puudub ka tunnetus, kust kui palju vähemaks raspeldada,“ selgitab Reinhold. Ka ei ole suviti inimestel aega tulemust oodata, käsimüügis müüdavad tooted kiiret lahendust aga ei paku. „Hea, kui spetsialist vaatab ja aitab esiti, siis saab kodus hoolitsust jätkata,“ soovitab Reinhold suvel pediküürija juurde aeg panna iga pooleteist kuu tagant.

„Pediküürija töö ongi inimesi aidata ja nõu anda,“ selgitab Reinhold, et oma jalamuresid ei maksa tema ees häbeneda.

Jalahoolitsuse ABC suveks

·         Tee jalgadele meresoolavanni