Keha

Mehe tervis: millised märgid viitavad eesnäärmeprobleemidele? 

Kadri Penjam, 14. juuni 2016, 13:40
Foto: PantherMedia / Scanpix
"Eesnäärme tervis on nagu meeskonna võit spordis ehk eesnäärme tervis sõltub mehest endast, tema pereliikmetest, perearstist ning uroloogist," lausub uroloog Martin Kivi.

Ida-Tallinna Keskhaigla uroloogia osakonna juhataja Martin Kivi rõhutab nimelt, et mehe tervis on peale tema enda tihtipeale ka lähedaste käes. "Kui mees ise ei pööra oma tervisele tähelepanu, siis eesnäärmemuredega kaasnevad sümptomid peaksid olema märgatavad ka pereliikmetele," lausub ta. Kuid selleks, et neid haiguseid ära tunda, on vajalikud teadmised eesnäärme haigustest ja nendega kaasnevatest sümptomitest.

Samal teemal

Uroloog räägib, et eesnääre asetseb vahetult kusepõie all ja ümbritseb kusetoru.

Eesnäärme healoomuline suurenemine areneb mehe vanuse kasvades ning kutsub esile erinevaid urineerimishäireid. Kivi kinnitusel esineb igal teisel 50-60 aastasel mehel eesnäärme healoomuline suurenemine, kuid sellele viitavad sümptomid esinevad igal kolmandal mehel. "Suurenenud eesnääre surub mehe kusejuha kokku, mille tõttu häirub urineerimine," nimetab arst põhihäda ja lisab, et Eesti mees jätab sageli haiguse hooletusse või häbeneb oma urineerimisprobleemidest arstile rääkida.

Esimene eesnäärmeprobleemidele viitavad sümptomid eesnäärme healoomulise suurenemise korral on aga just nimelt urineerimisprobleemid ehk nõrk uriini juga ning uriinijoa katkendlikkus. "Samuti peaks ettevaatlikuks tegema olukorrad, kui urineerimise alustamiseks peab pingutama või kui on vajadus urineerida sageli nii päeval kui ööl, kuid samas säilib kusepõie mittetäieliku tühjenemise tunne," selgitab ta.

Martin Kivi sõnul halvendab eesnäärme healoomuline suurenemine mehe elukvaliteeti ja igapäevast toimimist, samuti võib eesnäärme healoomulise suurenemise taga peituda eesnäärme vähk. Seetõttu ongi oluline, et urineerimishäiretega mehi uuritakse perearsti või uroloogi juures põhjalikult.

Eesnäärmega seonduvate probleemide diagnoosimisel kasutatakse erinevaid küsimustikke, vere- ja uriinianalüüse, ultraheliuuringut. "Verest määratakse eeskätt  PSA e prostata spetsiifilist antigeeni, mis võib olla tõusnud erinevate eesnäärme haiguste puhul. Kõrgenenud väärtuse korral tehakse eesnäärmevähi välistamiseks täiendavaid uuringuid," räägib uroloog.

Eesnäärmeprobleemide ravi algus ja liik sõltub sümptomite raskusest. "Kui mure ei häiri tuntavalt igapäevaelu ehk ei ole eesnäärme suurenemisest tingitud tüsistusi, piisab sellest, kui patsient käib regulaarselt perearsti juures kontrollis. Samuti on oluline roll dieedil ja eluviisi muutmisel," räägib Martin Kivi, et jälgimist kasutatakse healoomulise eesnäärme suurenemise korral eelkõige nõrgalt väljendunud sümptomite korral.

Mõõdukate sümptomite puhul kasutatakse spetsiifilisi ravimeid, mis kergendavad uriini äravoolu kusepõiest ja pikema aja jooksul aeglustavad eesnäärme kasvu ning vähendavad eesnäärme mahtu.

Kirurgiline ravi määratakse siis, kui enam kuidagi muidu hakkama ei saa. "Juhul kui sümptomid süvenevad, ravimid ei anna soovitud efekti või eesnäärme suurenemisest tingitud tüsistuste tekkimisel võib arst otsustada kirurgilise ravi kasuks," märgib uroloog.

„Kindlasti ei ole tegemist probleemiga, millega peab õppima koos elama – arstiga üheskoos saavutatakse parim lahendus leevenduse leidmiseks,“ julgustab uroloog mehi oma tervisemuredest arstiga avalamalt arutama.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee