Foto: PantherMedia / Scanpix
Lapsed
9. juuni 2016, 11:15

Beebi ei taha magama jääda? Lase tal rahulikult nutta! (1)

Imiku uneaja järk-järgult hiljemaks sättimine või vanemate reageeringu edasilükkamine beebi nutule parandab laste und ja ei ole seotud suurema stressitaseme või emotsionaalsete probleemidega.

Imiku rahutu või katkendlik uni on tihti üks värskete lapsevanemate suuremaid väljakutseid, kirjutab meditsiiniportaal Med24. Hästi on teada, et unepuudus põhjustab perekonnas distressi, sealhulgas ema depressiooni.

Nende imikute rahustamiseks, kes öösiti sageli ärkavad, on kasutatud erinevaid tehnikaid nagu näiteks järk-järgult pikemalt nutta laskmine. Senini on arvatud, et selline tegevus võib suurendada nii vanemate kui laste stressitaset. Austraalias läbi viidud uuring kinnitab, et selline tegevus stressitekitavalt ei mõju.

Katses osales 43 uneprobleemidega last vanuses 6-16 kuud (63% tüdrukud). Nad jagati kolme gruppi, ühel lasti nutta, teisel lükati edasi uneaega ning kolmandate puhul hariti vanemaid beebi une osas. Nutta laskmine, mida tuntakse ka Ferberi meetodi nime all, tähendab lapse nutu ignoreerimist ja lapse magamistoas kontrollimas käimist vaid kindlatel aegadel järjest pikemate intervallide järel. Uneaja edasi lükkamine ehk lapse magamamineku aja järk-järgult hilisemaks tõstmine muudab lapse väsinumaks ja magamajäämine on tõenäolisem.

Ilmnes, et nii nutta laskmine kui uneaja hilisemaks muutmine olid seotud parema unega. 3 kuu möödumisel uuringu algusest oli kiirem nii laste uinumine (vähemalt 10 minutit varem) mõlemas grupis, samuti esines nutta laskmise grupis vähem öiseid ärkamisi ja ärkamiste kestused olid lühemad. Mõlema sekkumise gruppides vähenes nii beebide stressitase (kortisooli taseme järgi hinnatuna) kui ka vanemate stress. 12 kuu möödumisel ei leitud kolme grupi vahel erinevusi laste emotsionaalsete või käitumisprobleemide osas ega lapse ja vanema vahelise sideme osas.

Järk-järgult pikema aja järel beebi nutule reageerimist tõlgendatakse mõnikord sedasi, et tuleb lasta beebil end “magama nutta”. See viitab nagu tegemist oleks lapse suhtes hülgava või isegi ohtliku käitumisega. Ka käesolevas uuringus osalenud lapsevanematest paljud olid mures, et nutta laskmine võib nende lapsele halvasti mõjuda, kuid uuring seda ei tõestanud. Vastupidi – uuring, kuigi väike, kinnitas meetodi tõhusust ja lubab arvata, et niisugune lähenemine ei kahjusta lapsi ega vanemaid.