Terviseuudised

Margus Viigimaa: Parima ravi saavad Eestis vaid ägedas seisundis patsiendid (6)

Silja Paavle, 14. juuni 2016 09:15
Foto: PantherMedia / Scanpix
Eurostati värske uuringu tulemusel oleks võinud olla 42,4 protsenti surmadest Eestis ärahoitavad, kasutades tänapäevaseid teadmisi meditsiinist ja tehnoloogiast. Kõige rohkem välditavaid surmasid oli seotud infarkti ja insuldiga. Kas selle põhjuseks võib olla Haigekassa kehtestatud reeglid, mille järgi tuleks ravida ahenenud veresoontega patsiente vananenud meetoditega?

Haigekassa tervishoiu- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Katrin Romanenkov sõnab teema kommentaariks, et haigekassa tervishoiuteenuste loetelu kaasajastamine on regulaarne protsess. "Meile laekuvad iga-aastaselt erialaseltsidelt taotlused uuteks teenusteks või olemasolevate teenuste kaasajastamiseks parima meditsiinilise teadmise ja uute tehnoloogiate kättesaadavaks saamist silmas pidades," ütleb ta, et viimasel paaril aastal on laekunud keskmiselt sadakond taotlust. Teenuste loetellu lisatakse Romanenkovi sõnul need, mille puhul on tõendatud meditsiiniline efektiivsus ja kulutõhusus ehk teenusest saadav tervisekasu on tasakaalus investeeringuga.

Samal teemal

Seega võib Romanenkovi sõnul öelda, et haigekassa teenuste loetelu sisaldab igati kaasaegseid meditsiinilistelt tõendatud efektiivsusega teenuseid.

Põhja-Eesti regionaalhaigla kardioloog Margus Viigimaa sõnul on haigekassa ülalnimetatud reeglid kehtestanud. "Need reeglid aga, samuti paljude kallite protseduuride tegemine, mida Eestis seni ei rakendata, on läbi vaatamisel," märgib ta. Viigimaa sõnul ollaks Eestis kardioloogias väga heal tasemel ägedate seisundite ravis. Kitsaskohaks on aasta pärast infarkti, milleks ei ole selget inimesega tegelemise süsteemi ning rahapuudusel saab rehabilitatsiooniprogrammides osaleda vaid 10% patsientidest.

Praegu on suurimaks probleemiks aga see, et vajalikku ravi on esimese poolaasta raviraha lõppemise tõttu võimalik osutada vaid ägedate seisunditega patsientidele, plaaniliste haigete ravijärjekorrad nihkuvad järjest kaugemale.

Ka on oluline küsimus, kuidas parandada inimeste ravisoostumust. "See pole vaid arstiabi küsimus, elustiili osa tervenemisel on oluliselt suurem," rõhutab ta, et elustiili korrigeerides on võimalik väikeste kuludega ja kiiresti eluaastaid juurde võita. Näiteks suitsetamine on tema sõnul üks olulisemaid terviseriske.