Täna algab päästeameti suvine veeohutuskampaania, mis keskendub päästevesti kandmisele veesõidukites. Veesõidukiõnnetustes on kahel viimasel aastal uppunud kokku 18 inimest. Päästeamet paneb kõigile südamele, et olenemata ujumisoskusest, soost või vanusest, tuleb veesõidukis alati päästevesti kanda. Paadis päästevesti kandmine peaks olema sama loomulik käitumine kui autos turvavöö kinnitamine.
„Paljud hea ujumisoskusega inimesed võivad eeldada, et neil pole päästevesti tarvis. Paraku juhtub traagilisi õnnetusi ka heade ujujatega. Oluliseks saavad muud tegurid, nagu külm vesi, vigastus, kiire vool, terviserikked või muud ettenägematud takistused. Hea ujumisoskus ei anna sellisel juhul mitte mingit eelist,“ lisab Indrek Ints.
Tallinna Ülikooli rekreatsioonikorralduse õppejõu ja matkajuhi Mart Reimanni sõnul eristab just eestimaalaste riskikäitumine meid põhjamaadest: „Suveilmad on meil põhjanaabritega ju üsna sarnased. Siiski upub Eestis igal suvel 100 000 inimese kohta mitu inimest enam kui Soomes. Kui igaüks paneb veele minnes päästevesti selga ning palub seda teha ka oma lähedastel, muutuvad peagi ka ühiskonna hoiakud.“
Uuringutest on selgunud, et lisaks alkoholile on traagiliste veeõnnetuste oluliseks põhjuseks ka päästevarustuse mittekasutamine. Kuigi 87% eestlastest ja 82% mitte-eestlastest arvavad, et päästevesti tuleks paadisõidul alati kanda, on reaalses käitumises pilt oluliselt halvem. Vaid 66% vastajatest, kes käivad paadiga sõitmas, kannavad paadisõidul alati päästevesti.
2014. aastal hukkus Eestis veesõidukiõnnetustes 12 inimest, kellest vaid ühel oli seljas päästevest. Möödunud aastal uppus sellistes õnnetustes kuus inimest, kellest samuti vaid üks kandis päästevesti. Iga päästevestita uppunu oleks vesti kasutades võinud ellu jääda.
Kommentaarid (0)