Uudised

RAHAD OTSAS: Juuni lõpuni tuleb paljudel eestlastel suu planeeritud ravist puhtaks pühkida (115)

Silja Paavle, 16. juuni 2016, 11:00
Foto: PantherMedia / Scanpix
Need, kellel on tänavu kuni juuni lõpuni planeeritud eriarstivisiit või mõni spetsiifiline ravi, jäävad sellest ilma – ravirahade lõppemise tõttu saab haiglates abi osutada vaid erakorralistele haigetele.

Seda, et ravirahad on lõppenud, kinnitavad nii suurhaiglad kui arstid. "Tänavu on esimese poolaasta plaanilise arstiabi rahad läbi ning peame ravimise edasi lükkama," märgib Põhja-Eesti regionaalhaigla kardioloogiakeskuse teadusjuht professor Margus Viigimaa. 

Samal teemal

Lääne-Tallinna Keskhaigla turunduse ja avalike suhete osakonna juhata Madis Prink sõnab, et Lääne-Tallina Keskhaiglas on enamikul erialadel haigekassa leping selleks poolaastaks täis. "Märkimisväärne on see, et võrreldes varasemate aastatega oleme sel aastal oluliselt rohkem ületanud lepingumahtu ehk teinud lepinguvälist tööd," lausub ta, et juunis saab Lääne-Tallinna keskhaiglas haiglaravi osutada vaid erakorralist ravi vajavatele patsientidele.

Ravijärjekorrad pikenevad

Tartu Ülikooli Kliinikumi avalike suhete juht Kristi Tael ütleb, et haigekassa sõlmis kliinikumiga selle aasta esimeseks poolaastaks lepingu, mis on väiksem mullu tegelikult tehtud ravitööst, seda eelkõige just statsionaarse ravitöö ehk haiglaravi arvelt. "Samas on erakorralisi haigeid kliinikumis ravitud enam kui prognoositi, ja nii oleme sunnitud plaanilise haiglaravi järjekordi kohati edasi lükkama," kinnitab raha lõppemist temagi lisades, et edasi lükata saab siiski vaid nende ravi, kelle seisund ei nõua erakorralist või vältimatut meditsiinilist sekkumist.

Mida see tähendab patsientide jaoks?

"Plaanilise ravijärjekorra edasi lükkamine tähendab seda, et patsientidega, kel oli raviaeg kokkulepitud näiteks juuniks, lepitakse kokku uus aeg II poolaastasse," lausub Tael. Madis Prink ütleb, et teisel poolaastal algab uus lepinguperiood ning siis saavad haiglaravile tulla taas ka plaanilist ravi vajavad patsiendid.

Samas tähendab Kristi Tael, et ambulatoorsed järjekorrad on eelnevast tulenevalt samuti pikenemas, paljudel erialadel on nad ületanud või ületamas haigekassa poolt kehtestatud piiri. "Ambulatoorset arstiabi on kliinikum samuti osutanud lepingust rohkem, selle eest tasub haigekassa koefitsiendiga 0,7. Ükski haigla ei ole huvitatud nn ületööst, sest selle eest tasub haigekassa haiglale kas osaliselt või jääb see ületöö haiglale sootuks tasumata," räägib Tael. Tema sõnul on ka haiglate võime patsientide vooge suunata ehk oma tööd planeerida on limiteeritud. "Suurem osa meie patsientidest ongi just erakorraliselt haiglasse kas perearstide või teiste haiglate eriarstide poolt suunatud haiged, kes vajavad ka erakorralist abi," selgitab Tael.

Ka tähendab see olukord mittepiisavat rakendust tervishoiutöötajatele. Ida-Tallinna keskhaigla juht Ralf Allikvee rääkis üleeile riigikogu sotsiaalkomisjoni, et plaanilise igapäevase töö jaoks on see kõige hullem asi, mis üldse olla saab, kui pead inimestele ütlema, et ära rohkem tee, sest meil lihtsalt pole lepingumahtu.

Kristi Taela sõnul on küsimus tervishoiu üha süvenevas alarahastamises. "Käärid haigekassa võimaluste ja vananeva elanikkonna vajaduste vahel suurenevad aasta-aastalt ja aina progresseeruvas tempos. Lisaks muudavad kaasaegsed efektiivsed raviviisid, näiteks uued võimalused südamehaigete  rütmihäirete ravis, bioloogiline ravi, ravi kallimaks. Kõige selle tulemusena on haigekassal võimekus ja plaanid osta 2016. aastal vähem ravijuhte, kui eelmisel aastal osutati," lausub ta.

Tema sõnul eeldab haigekassa, et raviasutused planeerivad oma töö lepingule vastavalt, tagades sealjuures plaanilise ravi kättesaadavuse. "Samas on üsna tavapärane, et lepingu tegelik täitmise käik erineb planeeritust, sest haigusjuhud on igal aastal erinevad. Seega tuleb raviasutuse poolt jälgida lepingu täitmist regulaarselt ja täie tõsidusega," räägib ta.

Eesti tervishoiuvõrgul on tänavu puudu 100 miljonit eurot

Lisaraha leidmine erialadel, kus raha on lõppenud, on aga ebatõenäoline, sest nagu selgitab Romanenkov, oleks see võimalik haigekassa ja lepingupartneri koostöös leides partneri lepingu siseselt erialasid, mille kasutatavus on prognoositust väiksem või mille ooteaegu on võimalik rohkem diferentseerida ning tõsta ressurss nende erialade jaoks, kus kasutus on prognoositust suurem. Ehk teisisõnu – võtta raha ühelt erialalt ära ning anda teisele.

Ralf Allikvee lausus riigikogu sotsiaalkomisjonis aga karmilt, et kus poliitikud peaksid välja ütlema selle, mida Eesti riik üldse suudab oma kindlustatule pakkuda. Täna on tema sõnul teada, et käesoleval aastal on Eesti tervishoiuvõrgul puudu 100 miljonit eurot.

Allikvee sõnul ei suudeta Eestis tänasel päeval patsientidele pakkuda tipptasemel kõiki neid asju, mida teeb Euroopa ja muu maailm. Meil pole neid vahendeid. "Ostame aparatuuri sama hinnaga, mida ostab muu maailm. Samas on Eesti inimeste palgad väiksemad ja vahendeid tunduvalt vähem kui teistel riikidel,“ rääkis haiglajuht

Kuid ikkagi, mida see toob kaasa patsientidele? Mitte midagi head. Nagu ütles Katrin Rehemaa, Eesti Arstide Liidu peasekretär teisipäevases Õhtulehes: "Plaanilise haiglaravi pideva vähendamise ja pikkade järjekordade tõttu ei saa patsiendid sageli õigeaegset abi, vaid see lükkub edasi, kuni haigus muutub ägedaks või tekivad tüsistused."  

Ehk just praegune olukord, kus tervishoiu ebapiisav rahastamine halvendab arstiabi kättesaadavust, halvendab paljude oma ravi pikisilmi oodanud või eriarstiabi vajavate, kuid seda mitte saavate inimeste tervist. Sest vähemalt juuni lõpuni tuleb suu vajalikust ravist puhtaks pühkida.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee