Arutelul hinnatakse HIV kiirtestide seniseid tulemusi ja tulevikuperspektiive, Eesti sihipärase kiirtestimise lünki ja vajadusi ning pannakse paika edasine strateegia testimisele parema juurdepääsu loomiseks.
Kuigi uute diagnooside arv on viimase kümne aasta jooksul langenud viis korda, saab elu päästvat ravi siiski väike osa inimestest: umbes 9000st HI-viiruse kandjast vaid kolmandik. Põhjuseks hiline pöördumine arsti juurde.
2010. aastast on Eestis kasutusel kiirtestid, mis annavad tulemuse ühe minutiga. Neid on üleilmne organisatsioon Aids Healthcare Foundation (AHF) jaganud Eestisse ligi 60 000 tükki, kuid praegu on probleemiks see, et nendega on lubatud testida vaid arstidel.
7. juunil arutati riigikogus muu hulgas ka WHO soovitust, kuidas laiendada testide kasutamist ja lubada testimist läbi viia ka neil, kel puudub meditsiiniline taust. Juba praegu on kiirtestidega Eestis leitud 1200 HIV-positiivset inimest ning AHF toel on välja jagatud enam kui miljon kondoomi.
"Selleks, et jõuda ambitsioonika eesmärgini HIV aastaks 2030 välja juurida, peab Eestis veel palju ära tegema, peamiselt jõudma haavatavate sihtgruppideni, näiteks geimehed, sekstöötajad ja narkomaanid," sõnas Anna Zakowich, AHF Euroopa büroo juht, ning tõdes, et paljude inimesteni ei jõua siiski traditsiooniliste teavituskanalite kaudu.
Kommentaarid