Ettevaatust! Päikesekreem ei kaitsegi päikese eest! (11)
"Soovitan kasutada lihtsat talupojamõistust ja küsida endalt: miks ma lähen pruuniks, kui olen kaitstud," kostab Dr Niine Nahakliiniku onkoloog Marianne Niin, et nahavärvi muutus on esimene ohumärk.
Nimelt: tavapärased SPF märkega kreemid pakuvad kaitset vaid UVB kiirguse eest, pikema lainepikkusega ning fotovananemist (kortse) ja nahavähki tekitava UVA-kiirguse eest need aga kaitset ei paku. Suviti maapinnale jõudvast kiirgusest on umbes 95% UVA ja 5% UVB.
"Mida suurem on kreemi päikesekaitsenumber, seda rohkem aega kulub päikesepõletuse tekkeks. See aga tähendab, et päikese käes ollakse UVA-kiirguse eest kaitsmata," nendib Niin.
Kasutada tuleks vaid kreeme, millel on märge: "Broad Spectrum SPF 30+" või selliseid, mis sisaldavad titaaniumdioksiidi ja tsinkoksiidi. Viimased ei imendu nahka, säästes nii organismi kahjulikest ainetest ja pakkudes nahale füüsikalist kaitset. Eestis on sellised enamik apteekides müüdavaid laste päikesekreeme.
Doktor Niin paneb siiski südamele, et ükski päikesekaitsekreem ei kaitse täielikult kahjuliku ultraviolettkiirguse eest ja seetõttu tuleb oma keha kaitsta nii päikese eest riietega kui ka kreemitades.
Eriti hoolikalt tuleb päikesepõletuse eest hoida lapsi, sest juba üks päikesepõletus enne viieteistkümnendat eluaastat suurendab melanoomi tekkeriski kaks korda.
Kommentaarid