30 000 töövõimetuspensionäri saavad lähiajal sotsiaalkindlustusametilt kirja (109)
Töötukassa alustab 1. juulil töövõime hindamist esmakordsetel taotlejatel, alates 1. jaanuarist 2017 ka korduvekspertiisi taotlejatel. Töövõimetuspensionäridel, kelle korduvekspertiisi tähtaeg on 2016. aastal, tuleb jätkuvalt pöörduda Sotsiaalkindlustusametisse.
Sotsiaalkindlustusamet alustab personaliseeritud ja tähitud kirjade saatmist alates 29. juunist. Kokku on saadetakse kuni 2016 aasta lõpuni enam kui 30 000 kirja, milles teavitatakse, millal ja kuhu peaks pöörduma, kui inimene soovib hinnata oma töövõimet või tuvastada puude raskusastet.
Sotsiaalkindlustusameti Ekspertiisi ja sotsiaaltoetuste üksuse juhi Merlin Murumetsa sõnul saavad teavituskirja kõik need inimesed, kellel on tuvastatud püsiv töövõimetus ja puude raskusaste ning kellel on korduvekspertiisi tähtaeg 2017. aastal. „Mõistame, et tähitud kirja kättesaamine on nii mõnelegi inimesele keeruline, on meiepoolne palve inimestele, kelleni jõuab teave tähitud kirjast Sotsiaalkindlustusametilt, sellele kindlasti järgi minna,“ lisas Merlin Murumets.
1. juulist kuni 31. detsembrini saavad töövõime hindamist ja puude raskusastme tuvastamist taotleda ühistaotlusena vaid need inimesed, kellel ei ole varem püsivat töövõimetust hinnatud. Alates 1. jaanuarist 2017 saavad kõik pöördujad töövõime hindamist ja puude raskusastme tuvastamist taotleda ühistaotlusena, esitades korduvekspertiisiks taotluse Eesti Töötukassale või Sotsiaalkindlustusametile. Samaaegselt on võimalik esitada taotlus töövõime toetuse ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuse määramiseks.
Töövõimet hindab taotluse ja terviseandmete põhjal ekspertarst, kelle arvamuse põhjal teeb töötukassa otsuse taotleja töövõime kohta ning Sotsiaalkindlustusamet tuvastab selle arvamuse ja otsuse põhjal puude raskusastme. Hindamise eelduseks on pere-, eri- või töötervishoiuarsti külastamine. Kindlasti tuleb arsti teavitada pöördumise põhjusest, milleks on töövõime hindamise taotlemine.
Kuidas saavad need inimesed ekspertiisi minna kellel puudub liikumisvõime? Antud muudatus on kõikse haigem mis EV üldse välja mõeldud on. On ebareaalne, et sellist asja hakkavad hindama inimesed kes istuvad lihtsalt laua taga ja kellel ei ole ilmselt haigustest kui sellistest üldse mingit ülevaadet. Inimene kes taotleb ekspertiisi ja läheb kohapeale võib olla antud päeval väga "okey" olemisega ja talle ei määratagi mingit töövõime langust. Aga reaalses elus võib olla ongi see üks ainuke päev mitme kuu vältel kus sellel inimesel on hea enesetunne. Pettunud kogu uues süsteemis. Kuidas peaks hakkama töövõime langusega inimene käima töötukassas? Kas riik hakkab ise pakkuma eritransporti? Osad kellel on vaja invataksot- tulevad kaugemast külast - invatakso maksab juba rent 100 eurot vähemalt. osalise töövõime languse puhul on toetus 190 eurot. Kuidas peaksid need inimesed saama hakkama töötukassas käimisega? Kas need inimesed kes seal selle uue töövõime hindamise välja mõtlesid on ikka reaalselt asjad korralikult läbi mõelnud? Nagu Ansip tavatses öelda: "Tule taevas appi!". Mõelgem nüüd - millisesses riigis me elame ja milline valitsus meil on. Inimesed kes ei tea tervishoiust mitte midagi mõtlevad välja seadusi. Ja siis imestatakse miks Eestist inimesed ära kolivad.