Foto: PantherMedia / Scanpix
Hea nõu
30. juuni 2016, 11:00

Unusta roosad päikseprillid - need ei kaitse suvel silmi piisavalt! (1)

Roosade klaasidega päikeseprillid ei kaitse silmi kahjuliku UV-kiirguse eest piisavalt. Seepärast ei maksa neid kanda suvisel keskpäeval, kui päike on kõige intensiivsem.

Silmamuna tagaseinas asuv valgustundlik rakukiht – reetina – koosneb 137 miljonist rakust. Et need rakud ei taastu, võib liigne UV-kiirgus põhjustada silmapõletikke jm. silmahaigusi. "Silmi tuleb alati UV-kiirguse eest kaitsta," rõhutab aga Miami Ülikooli silmahaiguste professor, USA Oftalmoloogiaakadeemia eesistuja Lee Duffner.

"Toonimata prilliklaas laseb läbi 90% valgusest, kergelt toonitud klaas 75–80 protsenti. Samal ajal näeb normaalse nägemisega inimene väga hästi ka päikeseprillidega, mis lasevad läbi ainult 10–12% valgusest. Mina soovitan umbes 20% valgust läbi laskvaid ehk kolmanda kategooria päikeseprille," ütleb Duffner.

Päikeseprille valmistatakse põhiliselt kolmest materjalist: kõva pinnaga plastist, klaasist ja polükarbonaadist. Kõik nendest materjalidest päikeseklaasid tagavad suurepärase optilise nägemisteravuse.

Prille valides tuleks silmas pidada värvitooni mõju nägemisteravusele. Merevaigukarva klaasid parandavad kontrastsust, vähendades valgusspektris sinist laineala. "Hiljutine uuring aga näitas, et merevaiguvärvi prillid vähendavad küll kujutise "sinisust", kuid samal ajal ei kaitse silma UV-kiirguse eest eriti hästi. Nii et ettevaatust sellist värvi päikeseprillidega eredas päikesevalguses!" Sama skeptiline on Duffner ka peegelklaasidega päikeseprillide suhtes, sest nende UV-kaitse pole eriti suur. "Nõrkade ja valgustundlike silmade korral ei tohiks selliseid prille küll valida. Niisamuti ei soovita ma roosade klaasidega päikeseprille. Minu arvates on päikeseprillide klaasi parim värv hall," ütleb Duffner. Hallid klaasid lasevad kõiki spektrivärve võrdselt läbi ega moonuta kujutist.

Soovitatav pole kanda ka neid prille, mille klaasid on ülevalt tumedad ja altpoolt heledamad, sest suurem osa peegelduvast päikesevalgusest langeb inimese silma just altpoolt.