Terviseuudised

Elasin enne diagnoosi nagu tavaline eesti mees – rabasin tööd, tööd ja veel kord tööd (19)

Katrin Helend-Aaviku, 4. juuli 2016, 04:00
RÕÕMUUSKU: «Olen õppinud, et tuleb teha neid asju, mis tõeliselt naudingut pakuvad. Ei tohi teha seda, mis rõõmu ei too,» ütleb raskest haigusest tervenenud Rasmus.Foto: Katrin Helend-Aaviku

Verevähist tervenenud noor mees räägib, kuidas raske haigus õpetas teda eluväärtusi ümber hindama ja tegema ainult seda, mis silmad särama paneb.

"Mul oli kaks valikut – kas elada või surra. Mina otsustasin elada, sest see teine variant mulle lihtsalt ei sobinud," räägib ootamatult leukeemiadiagnoosi saanud kahe lapse isa, kes võttis vastu veel teisegi elutähtsa otsuse – ennasthävitaval töörügamisel on nüüdsest lõpp.

Kuus aastat tagasi mõni nädal pärast jõule vaatas Rasmus Kits Mustamäe haigla üheteistkümnenda korruse aknast mõtlikult välja. Sadas lund.

Edasi lugemiseks:

Samal teemal

17. november 2016, 17:00
Surmasuust pääsenud naine: "Me peaksime õppima kasutama kõiki hetki, sest me ei tea kunagi, kaua on meile elupäevi antud."
30. juuni 2016, 12:01
Verekeskus vajab suvel hädasti veredoonoreid
7. juuni 2016, 06:00
VÄHKI SURNUD LAPSE EMA: teadmine, et hoolivad ka need, kes pole pidanud last matma, on tohutu tugi
26. aprill 2016, 06:00
Sten Heinoja: lapsepõlve leukeemiale mõeldes jooksevad praegu judinad üle selja