Püsivat silmakahjustust pimedas lugemine ei tekita. Küll aga pole pimedas lugemine soovitatav, sest väsitab silmi. Tähelepanek tuleks olla ka valguse puhul ehk see peaks langema otse loetavale kirjale.Foto: PantherMedia / Scanpix
Hea nõu
11. juuli 2016, 14:40

TÄIELIK JAMA: Viis tervisemüüti, mis on ajast ja arust

Kas iga päev peab sööma viis portsjonit puu- ja juurvilja? Kas iga päev peab jooma kaheksa klaasi vett ja kas pimedas lugemine viib silmanägemise? Siit saad teada tõe levinud tervismüütide kohta!

Iga päev peab sööma viis portsjonit puu-ja juurvilja. Paljud toitumisnõustajad soovitavad süüa viis portsjonit puu-ja köögivilju päevas, seejuures üks portsjon mahub pihku ehk on umbes 80 grammi. Puu- ja juurvilju soovitatakse süüa üle maailma leviva rasvumisepideemia tõkestamiseks, kuid karm tõde on see, et toidukraami hind on samuti tõusmas ehk see ei ole madalama sissetulekuga inimestele piisavas koguses kättesaadav.

See soovitus iseenesest on hea, sest puu- ja juurviljades sisalduvad ained tõrjuvad paljusid tõbesid ning kiirendavad ainevahetust. Samas aitab tervist säästa ka töödeldud toidu mittesöömine. 2014. aastal Londoni Ülikoolis läbi viidud uuring kinnitab, et värske toidukraam on inimese toidulaual vajalik, kuid tõendeid selle kohta, nagu viis portsjonit puu- ja juurvilju päevas kaitseksid kasvajaliste või südamehaiguste eest, ei ole.

Joo vähemalt kaheksa klaasi vett päevas. Keegi ei teagi täpselt, kust see soovitus pärineb. 1945. aastal soovitasid Ameerika toiduameti spetsialistid juua vähemalt 2,5 liitrit vett päevas, kuid rõhutati ka, et suure osa veest saab inimene kätte toidust. Samas peab meeles pidama, et veevajadus sõltub iga inimese isiklikust elustiilist ja sellest, kui palju ta liigub, kas ta on haige ning milline on ilm. Olulisim on juua vett siis, kui tunned janu.

Teadlased on öelnud, et internetis materjale lugedes on võimalik kummutada kõik vee joomise kasuks loetletud faktid, kuid samas ei ole selgeid tõendeid ka selle kasu puudumisele.

 Inimene kaotab kõike rohkem soojust pea kaudu. Seda fakti on lihtne uskuda, kuna igaüks teab, et soojus koguneb ülespoole. Kuid 1950. aastal USA sõjaväes läbi viidud eksperiment lükkab selle ümber. Nimelt leiti, et pea kaudu kaotab inimene sama palju soojust kui mistahes teise katmata kehaosa kaudu.

Palavikuga paastu ning külmetudes söö. Juba 1574 aastal pandi kirja, et paastumine aitab palavikust jagu saada ning söömine soojendab sind külmatunde korral. Tegelikkus on selline, et süüa tuleb nii külmetuse kui palavikuga. Palavik nimelt kiirendab ainevahetust ning põletab kehas rohkem kaloreid, seega vajab keha süüa. Kui paar päeva isu ei ole, kasutab keha organismi kogunenud rasvavaru. Küll aga peaksid sa ilmtingimata jooma, isegi kui janu pole, sest palavik ja külmetus kiirendavad dehüdratsiooni võimalust.

Pimedas lugemine viib silmanägemise. Pimedas lugemine rikub silmi ja paneb pea valutama, on räägitud meile kõigile lapsepõlvest peale. Samas kinnitavad optometristid, et püsivat silmakahjustust pimedas lugemine ei tekita. Küll aga pole pimedas lugemine soovitatav, sest väsitab silmi. Tähelepanek tuleks olla ka valguse puhul ehk see peaks langema otse loetavale kirjale.