Lapsed

RASEDANA RANNAS: kuidas mõjub päevitamine lapseootel naistele? (3)

Silja Paavle, 14. juuli 2016, 14:40
Foto: PantherMedia / Scanpix
Ämmaemanda nõuandetelefonile 12252 tuleb suvisel ajal palju kõnesid, kus rasedad tunnevad muret päevitamise ja päikesekiirguse ohutuse pärast lootele ja ka enda nahale! Kas päevitamine on rasedale ja lootele ohtlik?

Ämmaemanda Nõuandetelefoni 12252 tegevjuht Liina Normeti sõnul puuduvad uuringud, mis kindlalt väidaks, et teadlik päevitamine võiks arenevat loodet kuidagi otseselt kahjustada. Tema kinnitusel ei suuda UV kiirgus  tungida läbi kõhunaha kudede looteni. 

"Siiski peaks enne raseduse ajal päevitama asumist üht-teist UV kiirguse mõjudest teadma," lausub ta.

Samal teemal

Liina Normet täägib, et UV kiirgusel on inimorganismile nii kasulikke kui kahjulikke toimeid. Eristatakse kolme liiki UV kiirgust: UVA, UVB ja UVC.

UVA-kiirguse toimel paranevad ainevahetus ja vereringe, suurenevad koormustaluvus ja töövõime, tugevneb immuunsus, nahk päevitub ja naha sarvkiht pakseneb. UVA-kiirgus tungib tänu pikemale lainepikkusele sügavamale nahka, tekitab päevitamisel kiiret nahapunetust ja pigmendilaike. UVA põhjustab varast naha vananemist, häireid inimese immuunsüsteemis ning suurendab oluliselt nahavähi ohtu.

UVB-kiirguse toime sõltub paljudest teguritest: aasta- ja kellaajast (intensiivsuse kõrgaeg on kell 11 kuni 15), õhutemperatuurist jne. Kuna sel kiirgusel on lühem lainepikkus, ei jõua see naha pealispinnast ehk marrasknahast kaugemale. Seetõttu aitab mõistlikes kogustes saadud UVB-kiirgus tõsta naha kaitsevõimet, kuna soodustab pigmendi tekitamist. Selle tulemuseks on nähtav päevitus.
UVB-kiirgus soodustab organismis D-vitamiini tekkimist, hävitab õhus haigustekitajaid, tugevdab immuunsust. Samas võib ülemäärase kiirgusega kaasneda päikesepõletus, geenimutatsioonid, immuunsüsteemi nõrgenemine, melanoomid ja nahavähk, kroonilised silmakahjustused, naha vananemine ja paksenemine.

UVC-kiirgus neeldub osoonikihis ja maapinnani ei jõua, küll aga võidakse sellega liialdada solaariumides. Solaariumist saadav UV kiirgus on päikesekiirgusest oluliselt kontsentreeritum.

Raseduse ajal suureneb organismis melanotsüüte stimuleeriva hormooni tootmine, mille mõjul süveneb naha pigmentatsioon, eriti rinnanibudel ja nibuväljadel. Pigmenteeruda võib ka kõhu valgejoon ning välissuguelundid. Näol võivad tekkida raseduspigmendilaigud e. kloasmid. "Ultraviolettkiirgus omakorda soodustab pigmentatsiooni, mida tuleb arvestada nii loomuliku kui tehisliku ultraviolettkiirguse korral," märgib Normet lisades, et päevitamine võib muuta pigmendilaigud ja pigmenteerunud kõhu valgejoone veelgi märgatavamaks ning võib põhjustada ka melasma ehk ebasümmeetriliste tumedate laikude teket näole.

Ka tuleb meeles pidada, et raseduse ajal võib naise nahk olla suurenenud hormoonide tasemest tingituna rohkem tundlik ja päikese käes viibides võib saada kiiremini päikesepõletuse. "Kindlasti tuleks vältida otsest päikest ajavahemikul 11.00-15.00," rõhutab Normet, et sel ajal on päike kõige intensiivsem ja seetõttu võib tekitada ka päikesepõletuse ohtu.

"Lamades tunde kuuma päikese käes, suureneb organismi ülekuumenemise ja dehüdratsiooni risk. Mõlemad on ohtlikud nii rasedale kui arenevale lootele," räägib ämmaemanda nõuandetelefoni tegevjuht.

UVB-kiirguse toimel naise organismis tekkiv D-vitamiin on oluline loote luude normaalseks arenguks. D-vitamiini puudus raseduse ajal võib põhjustada beebi luude aeglasemat kasvu või kehva luude arengut varases lapsepõlves. D – vitamiini defitsiit raseduse ajal võib põhjustada ka:

• imiku väikese sünnikaalu

• hüpokaltseemiat neonataalperioodis

• väikest kasvukiirust imikul

• autoimmuunhaigustesse haigestumise riski tõusu imikul

• 1. tüüpi diabeeti haigestumise riski suurenemist lapsel

• looteeas ebapiisava luumassi tekkimist jne.

Et põhjapoolsetel laiuskraadidel elavatel inimestel peatub napi päikesevalguse tõttu D-vitamiini moodustumine nahas novembrist märtsini, on rasedatel päike võtmetähtsusega. Suvise keskpäevase päikesekiirguse 10–15 minutise toime vältel kätele ja näole sünteesitakse nahas 800–1000 rahvusvahelist toimeühikut (IU). D-vitamiini, millest piisab, et katta täiskasvanud inimese päevane vajadus (800 IU). Ei pea muretsema ka D-vitamiini üledoosi eest, kuna selleks on organismis spetsiaalsed kaitsemehhanismid. "D-vitamiini süntees väheneb oluliselt pärast 8-10 minutilist päikese käes viibimist ja peaaegu lakkab pärast 20 minutist päikese käes viibimist," räägib Normet.

Ta paneb siiski südamele, et päikesekiirgusega ei tohiks liialdada, kuna üledoosiga kaasnevad päikesepõletus, nahavähi- ja silmahaiguste tekke oht. Normeti sõnul on parim variant onpäevitada liikudes. "Organismi jõuvarude taastamiseks, eelkõige D-vitamiini vajaliku koguse sünteesimiseks piisab lühiajalistest päikesevannidest – pole vaja lõputult rannas ennast praadida," lausub ta. Ka soovitab Normet meeles pidada, et mida suurem on rasedus, seda rohkem reageerib ka loode päikesevalgusele. "Kui loode muutub üliaktiivseks, võiks kõhuosa pigem kinni katta ja lubada lapsel rohkem varjus olla," soovitab ta.

Kokkuvõtteks lausub Normet, et kui rase soovib veeta rahulikku pärastlõunat päikese käes, siis võib seda julgesti teha, kuid vältima peab ülekuumenemist, kaitsma oma nahka päiksesekaitsega ja varuma piisavalt vett. Kasutama peaks päikesekaitsekreemi kaitsefaktoriga (SPF) alates 15-st ja kandma peakatet. Raseduse ajal peab naine olema informeeritud dehüdratsiooni riskist.

Päevitamisel on märksõnaks mõõdukus. Kui tekib pearinglus, iiveldus, nõrkus, südamepekslemine või tuikav peavalu, on viimane aeg päevitamine lõpetada ning kindlasti minna varjulisse kohta või tuppa end värskendama.