Need, kelle töö nõuab peale keerukate mõttekäikude ka suhtlemist teiste inimestega, on Alzheimeri tõve avaldumise eest paremini kaitstud. Värskes uurimuses on esile toodud ameteid, nagu juristid, arstid ja õpetajad, mainitud on ka sotsiaaltöötajaid ja insenere. Foto: Vida Press
Inimesed
28. juuli 2016, 04:00

Stressirohke töö võib päästa Alzheimeri tõvest (1)

Teadlased on leidnud huvitava paradoksi: närvesööv töö võib kaitsta aju Alzheimeri tõve eest. Nende sõnul on parimad šansid dementsust põhjustava haigusega võidelda juristidel, õpetajatel ja arstidel.

Värskes uurimuses selgus, et need, kelle töö nõuab peale keerukate mõttekäikude läbikäimist teiste inimestega – on Alzheimeri tõve avaldumise eest paremini kaitstud.

Peale juristide, arstide ja õpetajate mainiti ka näiteks sotsiaaltöötajaid ja insenere. Võrreldes kaubaladujate, masinaoperaatorite ja lihttöölistega, paistsid just nemad väiksemas dementsuseohus olevat. Daily Telegraphi teatel ilmus teinegi uurimus, mis soovitas ühekülgse menüüga inimestel end aju allakäigu eest kaitsta vaimselt ergutavama elustiiliga.

Mõlemad uurimused, mida esitleti rahvusvahelisel Toronto Alzheimeri Liidu konverentsil, toonitavad keeruka mõtlemise rolli Alzheimeri tõve ennetamisel. Wisconsini teadlaste uurimuses vaadeldi Alzheimeriga seostatavate valgete täpikeste esinemist 284 hilises täiseas patsiendi ajupildis. Ilmnes, et neil, kes töötasid peamiselt teiste inimestega, oli aju vähem kahjustatud kui neil, kelle põhitöö oli tegelemine asjade või andmetega. "Need analüüsid toonitavad sotsiaalse suhtluse tähtsust töökeskkonnas, et ehitada üles vastupidavust Alzheimeri tõvele," ütles uurimisrühma liige Elizabeth Boots.

Need, kelle töö nõuab peale keerukate mõttekäikude ka suhtlemist teiste inimestega, on Alzheimeri tõve avaldumise eest paremini kaitstud. Värskes uurimuses on esile toodud ameteid, nagu juristid, arstid ja õpetajad, mainitud on ka sotsiaaltöötajaid ja insenere. Foto: Vida Press

Toronto teadlased aga võtsid luubi alla 351 vanema inimese igapäevamenüü. Ilmnes, et kognitiivne ehk vaimse võimekuse allakäik oli kõige ilmsem neil, kes eelistasid tavapärast läänemaailma toitu: punast ja töödeldud liha, saia, kartulit ja maiustusi. Ent need, kes sõid küll sel moel, kuid harrastasid vaimselt virgutavat elustiili, olid Alzheimeri eest rohkem kaitstud. "Meie tulemused näitavad, millist rolli võivad mängida kõrgemad haridussaavutused, vaimselt ergutav töö ning seltskondlik suhtlus aju kaitsmisel vaimse võimekuse allakäigu eest – need on vastukaaluks mõningatele ebatervisliku toiduvaliku negatiivsetele tagajärgedele," ütleb dr Matthew Parrott teadlaste tiimist. Tema sõnul leiab üha enam tõestust, et mitmesugused elustiilifaktorid võivad üheskoos Alzheimeri riski kas suurendada või vähendada.

Toronto konverentsil esitleti ka uurimust sellest, kuidas digitaalsed ajutreeninguharjutused võivad Alzheimerit eemale tõrjuda. Ühe ettekande andmeil võivad suurendada vastupidavust selle tõve suhtes ka äsja avastatud geenid.