Selle teadmiseni jõudsid teadlased rottidega tehtud katse kaudu. Nimelt uuris USA Stony Brooki ülikooli juures tegutsev rahvusvaheline uurimisrühm magavate näriliste ajutegevust. Tuli välja, et need ajuosad, mis aitavad kahjulikke aineid minema viia, töötavad külili magavatel närilistel kõige tõhusamalt.
Kui see kehtib ka inimeste puhul, on see hea uudis. Küliliasend on inimeste seas nimelt kõige levinum magamispoos.
Suurbritannia teadlased on näidanud, et külili armastab magada umbes 70 protsenti inimestest. Kõhuli magab vaid 7 protsenti inimestest. Ülejäänud eelistavad erinevaid seliliasendeid.
Uurimuse autori Maiken Nedergaardi sõnul ongi nüüd vaja tõestada, et rottidel näidatud seaduspära kehtib ka inimeste puhul.
"On väga huvitav, et nii inimesed kui paljud loomad magavad enamasti külili ja see asend on ühtlasi ka ajule kõige parem," ütles ta.
Uuring on ilmunud ka ajakirjas The Journal of Neuroscience.
Kommentaarid