Terviseuudised

Hädalised ummistavad traumapunkte ka suvel (8)

Kristiina Tilk, 4. august 2016, 04:00
Hädalised ummistavad traumapunkte ka suvel.Foto: Teet Malsroos
"Traumapuntki jõutakse peamiselt kukkumise tagajärjel, kas mõne luumurru, õmblemist vajava haava või liigesevigastusega. Ja nii kurb, kui see ka poleks, siis väga palju õnnetustest, millega öötundidel meie poole pöördutakse, on juhtunud purjuspäi," ütleb Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonna vanemarst Andrei Safjanov.

Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis seisab, et mullu osutati haiglates erakorralist arstiabi 481 403 korral. Andrei Safjanovi sõnul võib öelda, et umbes kolmandik neist vajas abi seoses õnnetusjuhtumist tingitud vigastusega.

Samal teemal

"Võttes aluseks Eesti elanike üldarvu, vajatakse erakorralist arstiabi ikka väga palju," leiab Safjanov. Kahe aasta jooksul, kui Safjanov on töötanud PERHi erakorralise meditsiini osakonna traumapunktis, on ta iga päev jälginud ambulatoorse tsooni statistikat ning sinna pöördunute arv on püsinud pea muutumatu. Perioodid, mil külastajate arv suureneb, on samuti juba välja kujunenud.

"Jaanipäevad, aastavahetused, igasugused pühad, nädalavahetused ja talve alguses, kui väljas läheb libedaks – see on aeg, mil meil töökoormus tavapärasest enam suureneb," loetleb Safjanov.

Safjanov ütleb, et eespool mainitud pühadeperioodidel on ette tulnud, et 12 tundi kestva vahetuse ajal pole aega ei tualetis käia ega lõunat pidada.

"Kogu aeg tuleb järjest patisente vastu võtta. Pärast oled ise kaks päeva kodus sisuliselt haige, ainult magad ega jõua mitte midagi teha."

Päeval sportlased, öösel purjutajad

Suvisel perioodil võetakse ainuüksi PERHi erakorralise meditsiini osakonnas traumapunktis ööpäevas vastu üle 50 inimese. Safjanovi sõnul on vigastuste põhjused erinevad – on jalgrattureid ja rulluisutajaid, kes kukuvad, tervisesportlasi, kes liigestele viga teevad.

"Inimesed on aastatega teadlikumaks muutunud ja kasutavad kiivrit. Vähem aga kasutatakse põlve- ja käekaitsmeid," selgitab Safjanov, kuidas inimesed saaksid end ise ka rohkem hoida, et vigastusi vältida.

Vanureid pöördub traumapunkti palju talvisel perioodil, kui teed libedaks muutuvad.

"See on aeg, kus ma jälgin ka pärast tööpäeva lõppu kodus külastajate statistikat ja nähes, et see hüppeliselt kasvab, istun autosse ja sõidan siia," sõnab Safjanov.

Vabast ajast? "Jah. Meil on traumas valves üks arst ja üks õde. Nad ei jõua ka parima tahtmise juures üksi kõiki vastu võtta. Siis ma otsin lihtsalt teise kabineti ja hakkan neid seal vastu võtma."

Et sellist ummistust vältida, soovitab Safjanov vanuritel suure libedaga toas püsida.

"Paluge mõni lähedane endale appi, et ta käiks poes või soetage korralikud jalanõud. Vanainimeste luud on haprad ja kahjuks on nii, et kui nad mõne neist murravad, siis võtab taastumine kaua aega."

Lisaks käib traumapunktis kibe töö ka nädalavahetustel, kui inimesed puhkavad. "Käiakse linnas, juuakse end purju, kukutakse, hakatakse kaklema ja lõpetatakse siin," kirjeldab Safjanov öeldes, et nii kurb, kui see ka poleks, siis 90 protsenti traumadest juhtubki just alkoholijoobes inimestega.

Näib, et perearsti juurde ei viitsita minna

"Ma olin möödunud nädalavahetusel valves. Reede õhtul, kui kell oli üle südaöö tiksunud – eranditult kõik inimesed, kelle ma vastu võtsin, olid purjus.

Mitte ühtegi kainet," vangutab Safjanov nõutult pead: "Ma ei tea, mis asi see on, et inimesed ei oska viisakalt puhata. Inimesed, ärge jooge! Täiesti tõsiselt." Paar juhtumit on iga päev seotud aga ka tööõnnetustega ning peamiselt on tegemist õmblemist vajavate haavadega.

«Käiakse linnas, juuakse end purju, kukutakse, hakatakse kaklema ja lõpetatakse traumapunktis.» Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonna vanemarst Andrei SafjanovFoto: Laura Oks

Safjanovi sõnul pöördutakse nende poole enamjaolt küll viimases hädas ja mõistetakse, et erakorralise meditsiini osakond on vältimatu abi osutamiseks, kuid paraku on neidki, kes tulevad muredega, mille lahendamiseks tuleks pöörduda pigem perearsti poole. See omakorda tekitab aga järjekordi, mis jällegi põhjustab ootajates pahameelt.

Ta rõhutab, et see ei ole mitte ühe haigla, vaid kogu meditsiinisüsteemi probleem, sest perearstid tihtilugu ei saa kõiki protseduure teha ja nii tulevad haiged nende juurde.

"Siin aitaks ehk see, kui meil oleks rohkem traumapunkte ja suurem tööjõud. Meil Tallinnaski on ainult kaks traumapunkti, mis ööpäev läbi töötavad (Mustamäel ja Kesklinnas – toim)," arutleb Safjanov.

Enamik patisente tuleb traumapunkti ise, kiirabiga tuuakse Safjanovi sõnul vaid väike osa abivajajatest. Suurem osa neist saadetakse pärast läbivaatust ka koju, umbes 10 protsenti vajavad hospitaliseerimist. Neid, kes jõuavad arsti juurde liiga hilja, on vähe.

"Meil on inimene üldiselt selline, et ükskõik, mis juhtub, on nad kohe hopsti, arsti juures. Aga samas peaks mõistma, et pisike marrastus või nohu ei ole eluohtlikud ja igaks juhuks tulla pole mõtet, sest see pikendab nende ooteaega, kellel on tõsine mure hinge peal," lisab Safjanov.