Perearst: puhkusevajadus on igaühel isemoodi ja eri pikkusega

Anne Kaldoja kinnitusel on puhkus aeg, mil inimene end aasta jooksul kogunenud stressist taastab ja ammutab uut energiat järgnevaks tööaastaks.

"Enne puhkust võiks enda jaoks selgeks mõelda, mida soovin sel ajal teha ja kuidas kõige paremini välja puhkan.

Oma kogemuse põhjal võin öelda, et hea puhkus on kodust väljaspool. Ei teki tahtmist aasta jooksul tegemata töid ära teha, kõiki kappe koristada ja purke täis panna.

Sest need tööd saavad nagunii tehtud, selleks ei pea puhkust raiskama," selgitab Kaldoja, et nii eestlaslik kodune tegutsemistuhin võiks puhkuse ajal siiski raugeda.

Nagu iga päev, on ka puhkuse ajal perearsti sõnul olulised mitmekülgne toitumine, regulaarne unerütm, piisav liikumine ning lähisuhetele tähelepanu pööramine.

"On eri arvamusi, kui palju peaks järjest puhkama, et keha ja vaim jõuaksid end puhkuselainele häälestada. Arvatakse, et liiga lühikese puhkuse tulemuseks võib olla stress ja suurem väsimus kui enne," selgitab Anne Kaldoja, lisades, et teadmine, kui palju keha puhkust vajab, tuleb aja ja kogemusega.

Magamatus mõjutab vaimset tervist

Perearsti sõnul sõltub kõik siin ilmas suhtumisest. Nii ka tal endal. "Olen õppinud end juba Tallinna lennujaamas puhkuselainele lülitama, nii et kõik reisiga seotud ebamugavused tunduvad lausa õnnistusena.

Nädalase puhkusega on täiesti võimalik end välja puhata ja uut energiat hankida," räägib ta oma kogemusest.

Kindlasti ei ole vaid puhkus aeg, mil kehal ja vaimul puhata lasta. Perearst rõhutab, et oluline on ka igapäevane puhkus ehk ööuni. See valmistab organismi ette järgmiseks päevaks.

Unepuudus põhjustab tema sõnul tervisehäireid, nagu näiteks diabeet, ülekaalulisus, viljatus ja südamerabandus. See nõrgestab immuunsussüsteemi ning loob soodsa aluse tõsisemate haiguste tekkeks. Väidetavalt raskendab vähene uni ka tervisliku kehakaalu püsimist.

"Peale füüsilise tervise mõjutab magamatus ka meie vaimset tervist. Vähese unega inimesed kogevad seitse korda rohkem depressiooni, lootusetust ja üksindustunnet. Peale selle väheneb magamatuse korral ka meie tähelepanu- ja keskendumisvõime, tunnetuslik arusaam välisest ning võime näha maailma positiivsetes toonides," lisab ta.

Nüüd on teada, et stressi ei põhjusta üksnes inimesest väljaspool seisvad asjaolud, vaid üsna sageli on põhjuseks inimese enda mõtted ja tunded. Teisisõnu, stressi ei põhjusta mitte olukorrad meie ümber, vaid see, kuidas me neid tõlgendame.

"Kui inimene ei saa end taastada ja õigel ajal puhkust või pole puhkuse kestus olnud jõuvarude taastamiseks piisav, võib düstress tekitada nii vaimse kui ka füüsilise kurnatusseisundi," sõnab perearst.

Tema sõnul pole puhkus lihtsalt luksus – see on hädavajalik tervise hoidmiseks ja taastamiseks. Terviseuuringute andmetel surevad inimesed, kel pole õnnestunud mitme aasta vältel puhkust välja võtta, kolmandiku võrra suurema tõenäosusega südamerikke tõttu, nad kannatavad sagedamini rasvumise, diabeedi ja ärevushäirete all ning suitsetavad rohkem.

Puhkamine annab võimaluse unistada

Uuringud on näidanud, et kahe nädala pikkune järjestikune puhkus parandab und ja keskendumisvõimet. Reaktsioonikiirus paraneb pärast kohustustevaba kahenädalast puhkust aga koguni 30-40%. Seda kõike muidugi täieliku füüsilise ja vaimse välja- ja ümberlülitumise korral.

Neile, kes jälgisid pidevalt tööga seotud infovoogu, ei too puhkus kaasa nii tulemuslikku töövõime taastumist kui täieliku tööst väljalülitumise korral. "Võib küll formaalselt puhkuse vormistada ja puhkama sõita, kuid see ei vähenda läbipõlemise riski," selgitab

Anne Kaldoja siinkohal, pannes inimestele südamele, et puhkamine tähendab enda täielikku väljalülitamist stressi tekitavatest mõtetest.

Parima vaimse ja füüsilise taastumise tagab tema sõnul stressi tekitavatest olukordadest ja mõtetest eemaldumine, nendest vabanemine ning taastumine tavapärastest erinevate tegevuste kaudu ja teistsuguses keskkonnas.

"Määrava tähtsusega pole niivõrd tööst eemaldumine, kui just selliste tegevuste ja infovoo katkestamine, mis tõenäoliselt kutsuvad esile negatiivse sisuga mõtted ja ärevad tunded, meenutavad tegemata jäänud töid ja kasvavaid kohustusi.

Retsept on ju lihtne, kuigi raskesti teostatav. Ja ka tööd tehes võib puhata, kui see kindlustab sind meeldivate elamustega ning on hoopis teistsugune kui tavapärane töö," lisab perearst.

"Puhkamine annab võimaluse unistada. Heast puhkusest mõtlemine aitab pingega toime tulla. Samuti taastuda ja ennast laadida ning alustada muudatustega," kinnitab perearst lõpetuseks.

Lihtsad võimalused keha ja vaimu lõõgastamiseks

Mediteeri 20 minutit – lihtsalt lõõgastu, tõsta jalad üles, sule silmad ja hinga!

Hoolitse taimede eest! Paljud uuringud on näidanud taimedega tegelemise rahustavat mõju. Lisaks puhastavad nad ka õhku.

Tee teed! Just, tee ei ole ainult rahustava mõjuga (näiteks kummelitee), vaid kogu tee valmistamise protsess on lõõgastav.

Tee venitusi – pikk tööpäev surub meid kokku. Asjata ei öelda, et inimene on hommikul 1-2cm pikem kui õhtul. Venita kaela, selga, käsi ja jalgu.

Kõige keerulisem – proovi (jah, proovi) lülitada välja mobiiltelefon, televiisor, muud vidinad. Proovi vastu pidada 5, 10 ja 20 minutit.

Jalavannid – Hiina meditsiinis (ja isegi tänapäeva ärikultuuris) on jalavannidel oluline koht. Proovi järele ja sa ei kahetse! Allikas: Ajajuhtimine.ee