Pärnu haigla sisehaiguste kliiniku taastusravi osakonna vastutav õde Signe Kruuse jagab asjakohast nõu Pärnu haigla kodulehel.
Tema sõnul on rästikuhammustus ohtlik nii lastele kui täiskasvanutele, ühe hammustusega võib organismi sattuda 0,02 - 0,1 ml mürki. Samas hammustab rästik ainult siis, kui talle peale astuda, teda vigastada, puudutada või muul viisil ärritada.
Mida rästikumürk kehas teeb? See lagundab vererakke, häirib vereringetööd, häirib verehüübimist ja tekitab allergilisi reaktsioone.
Rästikuhammustuse tunnused ja võimalikud reaktsioonid on:
* hammustuskohal on tavaliselt näha 2 väikest, teineteisest umbes 5 mm kaugusel asetsevat torkejälge;
* tekib naha punetus ja hammustuskohale võivad moodustuda villid;
* hammustuskoht tursub ja muutub valulikuks;
* turse võib levida ulatuslikule piirkonnale;
* esineda võib kõhuvalu, iiveldus või kõhulahtisus;
* üldine nõrkus, minestamine, külmavärinad;
* hingamisraskus;
* lihastõmblused, krambid;
* raskemal juhul võib kannatanul kujuneda šokk.
Rästikuhammustuse esmaabiks
• rahusta kannatanut;
• aseta kannatanu lamavasse asendisse, hoia teda soojas ja liikumatuna – vältides nii mürgi levikut organismis;
• taga jäseme liikumatus - toeta või lahasta jäse;
• kontrolli/jälgi elulisi näitajaid;
• eemalda kannatanult pigistavad riided ja sõrmused;
• aseta hammustuskohale võimalusel kuiv puhas side ja midagi külma;
• helista hädaabi numbril 112 või transpordi kannatanu lähimasse raviasutusse;
• üksi olles püüa ettevaatlikult liikudes jõuda lähima tee või elamuni, kutsudes endale abi.
Tegutse eelnevalt kirjeldatud viisil ka juhul kui on tekkinud rästikuhammustuse kahtlus.
Pea meeles, et rästikuhammustuse puhul on keelatud:
• teha sisselõige hammustuspiirkonda, imeda või üritada mürki haavast välja pigistada;
• hammustuspiirkonda põletada;
• tõsta hammustatud jäset kõrgemale;
• kasutada žgutti kahjustatud jäsemel;
• tarbida alkohoolseid jooke, sest nende toimel veresooned laienevad ja mürk levib kiiremini.
Kommentaarid