Liikumispuudega langevarjur: lennukist alla hüpata on hirmus, ent hullult lahe! (3)

Kui Tom Rüütel küsis kümmekond aastat tagasi Eesti langevarjuklubilt, kas ta võib õhulendu proovida, poldud seal varem nähtud ühtki liikumispuudega varjurit. Ometi sai Tom, toona veel koolipoiss, jah-sõna. Tingimusel, et see on tandemhüpe, mille ajal ta on kinnitatud instruktori külge. See kõik oli noormehe sõnul alguses kui eksperiment, et teada saada, kas tal õnnestub ületada tervisemurest tingitud tõkked ja liuelda vabana taeva all.

Praeguseks on Tom hüpanud juba üheksa korda. Ta teab oma kogemusest, et kui liikumispuudega inimene soovib hakata langevarjusporti tegema, on kõige raskem end kukkumise ajal kontrollida.

Hüpanud lennukist alla ja nautinud mõnda aega vabalangemist, tuleb avada langevari, et kiirus ei kasvaks liiga suureks. Tuleb juhtida vari sobivas suunas, et mitte lennata maandumiskohast liiga kaugele.