HEA HALDJAS: Sakslanna Katarina on üks küla eestvedajatest Eestis. Ta ei soovi, et teda teistest enam esile tõstetaks, sest nende külas pole keegi teisest olulisem. Kõik on võrdsed.Foto: Laura Oks
Kristiina Tilk 10. august 2016 04:00
Tegevusjuhendaja Katarina: meil pole keegi parem või halvem – kõik siinsed elanikud on võrdsed.

Tegevusjuhendaja Katarina: meil pole keegi parem või halvem – kõik siinsed elanikud on võrdsed.

Rühm maju kesk rohetavaid põlde. Täpselt seitse, nagu pöialpoissegi. Ja päris oma Lumivalgeke – soojade silmade ja helge naeratusega Katarina, abilised ümber tema sagimas. Puuladvas punetavad õunad ja hoovi peal siblivad kanad.

See on pilt, mis avaneb Raplamaal Pahklas, Camphilli külas, kus elab paarkümmend intellektipuudega inimest ühtse kogukonnana. Neis on killuke igaüht meist endist: nad on täis töötahet ja indu teha ise ja teha hästi, sekka pisut jonnakust ja trotsi.

Edasi lugemiseks: