Pooled sõidukites viibijatest riskivad kaelatraumaga

Kokkupõrkel paiskub inimese pea kineetilise jõu rakendumisel tahapoole. Kui peatugi asetseb madalal või peast eemal, ei taga see kaitset, vaid laseb peal liikuda liiga kaugele. Parima kaitse tagamiseks peab peatoe ülemine äär olema peast kõrgemal või vähemalt sellega ühel tasemel ning peatugi asetsema peale võimalikult lähedal. Sõites tuleb vältida ka kuklasse jäävaid metallist juuksekinniteid, mis võivad kokkupõrkel vigastada pead. 

Eesti on Euroopas esirinnas seljaaju traumade poolest, neid esineb Lääne-Euroopa riikide keskmisega võrreldes kolm korda rohkem. "Eesti seljaajutraumade statistikas on enim fikseeritud kukkumisest (41%) ja liiklusõnnetusest (29,4%) saadud traumasid, kuid vanusegrupis 20–29 eluaastat on just liiklusõnnetustes (60%) saadud ränk vigastus kõige domineerivam," leiab TÜ Kliinikumi neuroloog Liis Sabre oma doktoritöö tarbeks tehtud uurimuses. 

Uuringukeskuse küsitluse tulemustest ilmneb, et elanike teoreetilised teadmised peatoe õige reguleerimise kohta autosõidul on oluliselt paremad kui nende praktiline rakendamine. Kuigi ohutu peatoe asendiga oli kursis ¾ vastajatest, ei reguleeri ligi pooled neist seda võõrasse autosse istudes õigesse asendisse ning kaasreisijate peatoe asendile ei pööra tähelepanu ligi 60% autojuhtidest. Kõiki sõitjaid arvestades paiknes 2016. aastal Eestis peatugi õiges asendis ainult 53%-l. 

"Igaüks meist saab aidata kaasa liiklusõnnetustega kaasnevate tagajärgede vähendamisele. Üks väike liigutus, seadistamaks peatuge enda pikkuse järgi, võib päästa surmast või ratastoolist," ütleb maanteeameti ennetustöö osakonna juhataja Monika Heinrand. 

Et inimene saaks kinnitust, kas tema autos on peatoed korrektselt reguleeritud, avab maanteeamet peatoekampaania veebikeskkonnas mnt.ee/peatugi ja sotsiaalmeedias spetsiaalse rakenduse ning annab kõigile sinna ülesse laetud esi- ja tagaistmel tehtud fotodele teemast lähtuva tagasiside. Kampaania kestab 18. septembrini.