Paraku ei ole ülekaalulisus enamikul juhtudest mitte haiguse tagajärg, vaid põhjus. Ülekaalulistel esineb enam südame-veresoonkonnahaigusi ja teist tüüpi diabeeti, samuti uneapnoed ja liigesehaigusi. Need takistavad omakorda liikumist, mida kilode kaotamiseks väga vaja oleks – ning nõiaring ongi tekkinud. Kaalulangetamistablettidel kipub olema rohkelt kõrvaltoimeid ja seetõttu on neist mitmed ka käibelt kõrvaldatud.
Palju on vaieldud, kas nn perekondlik ülekaalulisus johtub geneetilisest soodumusest või pigem põlvest põlve päranduvatest toitumisharjumustest. Geneetiliste tegurite osa on teadusuuringutega tõestatud ja osal inimestel on vaatamata maksimaalsetele pingutustele püsiv kaalulangetamine tunduvalt raskem kui teistel.
Täitmatu söögiisu
Rasvumise geneetilisi tegureid tuntakse siiski veel üsna vähe. Üks neist on Praderi-Willi sündroom, mille põhjus on muutus 15. kromosoomis. Miks see muutus tekib, pole teada. Haigusnähud avalduvad üsna varsti pärast sündi: imiku lihastoonus on nõrk, sootunnused puudulikult arenenud, teiseks eluaastaks on laps juba ülekaaluline ja enne 6. eluaastat haiguslikult rasvunud.
Praderi-Willi sündroomiga inimesel on iseloomulikud näojooned, ta on lühikest kasvu, tal on pikkusele mittevastavad väikesed labakäed ja -jalad. Lisaks on tal ülemäärane, sageli täitmatu söögiisu. Esineda võib kerge või mõõdukas vaimne alaareng, igapäevast elu häirivad ka vajakajäämised emotsionaalsetes ja sotsiaalsetes oskustes. Talle on enamasti jõukohane lugemis- ja kirjutamisoskuse omandamine, ent mitte matemaatika ja abstraktset mõtlemist nõudvad ülesanded. Praderi-Willi sündroomiga inimene võib olla aga väga edukas paigalistumist ja head tähelepanu nõudvates tegevustes – pusle kokkupanek, õmblemine, joonistamine, värvimine. Hinnanguliselt sünnib Eestis üks selle sündroomiga laps aastas.
Kilpnäärme alatalitlus
Sagedasim kaalutõusu põhjustav haiguslik seisund on kilpnäärme alatalitlus ehk hüpotüreoos. Kilpnääre on ainevahetust reguleerivaid hormoone tootev liblikakujuline nääre kaelal. Kilpnäärme alatalitlus aeglustab ainevahetust.
Hüpotüreoosi peamised sümptomid on kaalutõus, väsimus, külmatunne, mälu halvenemine, hääle kähedus, juuste väljalangemine, naha kuivus, aeglane südametegevus ja menstruaaltsükli häired. Et need võivad olla ka teiste haiguste tunnused, tuleb võtta verest kilpnäärmehormoonide analüüs.
Alatalitlust põhjustab kõige sagedamini autoimmuunne kilpnäärmepõletik (Hashimoto türeoidiit). Selle seisundi korral ei suuda organismi immuunsüsteem enam vahet teha oma ja võõra (bakterid, viirused jne) vahel ning pöördub organismi enda vastu. Ehk organismis tekivad autoantikehad, mis hakkavad kahjustama kilpnäärmekude.
Kilpnäärme alatalitluse ravi
Ajutist või püsivat kilpnäärme alatalitlust võib põhjustada sünnitusjärgne kilpnäärmepõletik, mida esineb 5–10 protsendil naistest. Kilpnäärmefunktsiooni tuleb kontrollida ka siis, kui naisel on probleeme rasestumisega või kipuvad rasedused katkema.
Kilpnäärme alatalitlus võib tekkida ka ületalitluse ravi või kilpnäärmeoperatsiooni järel.
Vanemas eas (üle 65 aasta) esineb hüpotüreoosi hinnanguliselt 10%-l naistest ja 6%-l meestest. Seda võivad põhjustada mõned ravimid, näiteks südame rütmihäirete raviks kasutatav amiodaroon (Cordarone) ja teatud psüühikahäirete korral tarvitatavad liitiumipreparaadid.
Kilpnäärme alatalitlus on õnneks kergesti ravitav. Asendusravi L-türoksiiniga on sageli eluaegne. Kilpnäärme kaasasündinud alatalitlus on raske haigus, mis vajab kohest ravi. Selle välistamiseks skriinitakse Eestis kõiki vastsündinuid.
Onu- või tädipoegade järeltulijad on juba ümaramad, sest onu- ja tädipojad ei valinud omale abikaasat nende vanemate kehakaalu silmas pidades.