Meeled

Mälu veab alt? Ehk on põhjuseks üks nendest viiest haigusest? (4)

Õhtuleht.ee, 3. september 2016, 13:47
Foto: PantherMedia / Scanpix
Sa ei leia oma võtmeid või unustad mõne asja tegemata. Paljude keskeas inimeste jaoks on lihtne unustamine hirmutav, sest nad kardavad haigestuda Alzheimeri tõppe. Tegelikkuses on unustamine omane igas eas inimestele ning selle põhjused võuvad olla üllatavad.

Everyday Health toob välja viis üllatavat põhjust, miks inimene kipub asju unustama. Tasub ka kõrva taha panna, et igal juhul tasub oma mäluhäiretest arstiga rääkida, sest põhjuseni jõudes on suurem tõenäosus seda ravida.

Samal teemal

Uneapnoe tekitab öö jooksul pidevalt hingamiskatkestusi, mis uuringute andmeil võivad tekitada mälukaotust. Uneapnoed võid endal kahtlustada, kui sa öösiti norskad, hommikuti ärkad peavaluga ning tunned end kogu päeva väsinuna.

Peidetud insult. Ilmsed muutused mõtlemises ja liikumises võivad olla põhjustatud peidetud insuldist, mis põhjustab muutuseid aju funktsioonides, kuna jätab aju hapniku ja oluliste toitaineteta. Ajakirjas Stroke avaldatud uuringus on täheldatud, et pidev asjade unustamine võib olla insuldi varajaseks hoiatavaks märgiks.

Ravimid. Pidev unustamine võib olla märk sellest, et oma ravi tuleb korrigeerida. Mälu võivad mõjutada näiteks unerohi, allergiaravimid, ärevuse vastased ravimid, antidepressandid, valuvaigistid, kolesterooli alandavad ravimid ning diabeedi ravimid.

Toitainete puudus. Kui su organismis pole piisavalt B12 vitamiini, mis on aju funktsioneerimiseks oluline, võib see su ajus tekitada segadust ja isegi dementsust. Sa peaksid igapäevaselt saama looduslikest allikatest umbes 2,4 mikrogrammi B12, parimad paigad selle ammutamiseks on piimatooted, liha ja kala või B12 rikastatud teraviljatooted.

Stress, ärevus ja depressioon. Tõsine stress või ärevus võivad põhjustada probleeme ka tähelepanu ja mäluga. See on levinud inimeste seas, kes hommikust õhtuni rügavad tööd teha nii tööl kui kodus. Stressi leevendamine on tavaliselt parim ravim, mis mälu parandab. Tasub ka meeles pidada, et ravimata krooniline stress võib põhjustada depressiooni, mis omakorda võib mõjutada aju funktsioone. Siis on abi vaid ravimitest ja psühhoteraapiast.