Foto: REUTERS/Ints Kalnins
Lapsed
31. august 2016, 12:38

Koolis raskusi? Ülekaal? Laps õigel ajal magama! (1)

Uneaja vajadus on 5-9 aastastel lastel keskmiselt 10 tundi, 10-13 aastaselt 9-10 tundi, 14-18 aastaselt 8-9 tundi. Kui seda vajadust ei rahuldata, siis võivad lapsel tekkida väga mitmed erinevad probleemid.

Merle Leiner laste tervisekoolist räägib, et laps peab kindlasti öösel normaalselt magama, seepärast et aju toodab kell 22-02 kasvuhormooni. "Hommikupoolne uni ehk unenägude uni on see unefaas kus salvestatakse õpitu. Seetõttu võiks lapsed saada hommikul kauem magada," viitab ta raamatule "Hea une saladus". 

Kui laps peab ärkama hommikul nt 6:30, siis tulekski siit tagasi lugeda tunde, et mis kell ta peaks magama minema, et oma unevajadus täis saada. Algklassi lapse puhul ei mängi kuidagi hilisem magama mineku aeg välja kui 21-22 vahel. Pigem ikka 21. 

Vastasel juhul tuleb hakata võitlema unedefitsiidiga, mis tekitab ka keskendumisraskusi hüperaktiivsust ja käitumise probleeme. Samuti mõjutab ebakorrapärane unegraafik toitumist ja seeläbi kehakaalu ning võib olla üheks ülekaalulisusele tõukavaks faktoriks.

Uni on toitumisega lähedalt seotud

Rääkides veel toitumisest, siis peab Leiner väga oluliseks seda, et hommikusöök + lõunasöök annaks enamuse päevasest energiavajadusest kätte ja põhiline kõige suurem toidukord ei tohiks üheski vanuses olla õhtusöök.

"Kahjuks ei ole üldse harvad need juhud, kui lapsed ei saa hommikul piisvalt vara ülesse, et enne kooli kodus süüa. Minnakse kooli juba tühja kõhuga. Edasi on 50:50, et kas koolis süüakse või mitte. Kui mitte, siis on olukord päris halb, sest esimene korralik toidukord jääbki päeva teise poolde," nendib ta.

Lisaks on sageli veel koolitoit imelikul kellaajal. Algklassidel sageli juba kell 10, suurematel veidi hiljem. See lööb Leineri meelest normaalsed toidukorrad sassi. Lastel tekib pikk vahe koolilõuna (mis on tegelikult vahepala ajal, kellaajaliselt) ja järgmise sooja toidu saamise vahel.

Kahjuks ei ole sageli koolist võimalik ka pärast tunde osta suppi või väikest praadi, et enne trenni või huviringi keha kinnitada. Või siis pigem kiputakse ostma taskuraha eest maiustusi.

"Ma saan aru, et selline toitumise korraldus koolides tuleneb ruumipuudusest, aga alati on võimalik midagi natuke paremaks muuta, mõeldes just laste tervisele. Üsna lihtne lahendus oleks see, et lapsevanem saaks koos koolilõunaga ära tasuda ka koolipäeva ja huvitegevuse vahele jääva toidupausi eest. Selline vajadus ei pruugi olla igal koolipäeval, sel juhul võiks olla võimalus valida, mis päevadel laps lisa toidukorda koolis vajab," pakub ta välja võimaluse.

Igatahes on enamasti kindel see, et kui laps ei taha hommikul süüa, siis üks põhjus selleks võib olla liiga hilja õhtul söömine ja liiga suur portsjon. "Kui vähendada õhtul söödava toidu kogust, siis on suurem tõenäosus, et hommikul on kõht tühi," pakub Merle Leiner välja lahenduse.