Ravimiralli: soomlased leidsid, Eestis on valuvaigistid odavad (13)

Eks inimest tõmbab ikka sinna, kus midagi odavamalt pakutakse. Eestlane läheb nüüd viina järele Lätti, samas soomlased on juba aastakümneid Eestist viina toomas käinud. Vähem on silma hakanud tõsiasi, et käsimüügiravimidki on soomlaste jaoks juba sügavast nõukogude ajast saati minev kaup, ning soodsad tilgad, salvid ja pillid ei jäta lähinaabreid siiani ükskõikseks.

Tallinna külalistele adresseeritud soomekeelses portaalis Tallinn24.ee pakutakse juba, et Eesti pealinna võiks ümber nimetada valu pealinnaks. Mis on selle pentsiku ettepaneku taga?

Selgub, et valuvaigistav geel Voltaren maksab Tallinnas peaaegu kümme eurot vähem kui põhjanaabrite rohupoodides. Apteegist saab 150grammise tuubi Voltaren Emulgeni kliendikaardiga kätte 13,70 euroga (täishind 15,98 eurot).

Soomes tuleb aga kolmandiku võrra väiksema tuubi eest käia välja 23,55 eurot. Ühes Eestis tegutsevas rohumüügiketis saab osta 150grammise tuubi Voltareni koguni 12,99 euro eest.

Kuigi pole andmeid, kas sellest retseptivabast geelist on kellelgi peale telereklaamis tantsu kepsutava vanaema kunagi kasu olnud, paneb kopsakas hinnavahe nii mõnegi Soome lahkuja tegutsema.

Lihtsalt patt oleks väärt kraami Tallinna sadama ostukeskuse apteeki ja mujale vedelema jätta.

Hilises keskeas Ilkka tunnistab pealinna apteegis ausalt, et temal on tihti siin-seal kipu (soome keeles valu) kallal ja see geel tungivat hästi valukoldesse. "Seni pole ta veel sinna jõudnud, aga hind on hea ja eks ma määrin edasi," lausub ta muiates mõni tund enne Tallinnast lahkumist.

Soomekeelses Tallinn24.ee portaalis on juhitud tähelepanu sellelegi, et näiteks tundlikele hammastele mõeldud hambapasta Sensodyne maksab Eestis kaks-kolm korda rohkem kui Soomes.

Küllap jõuab varsti kätte seegi aeg, kui eestlane lööb hambad läikima Soomest ostetud pastaga, soomlane määrib aga Eestist ostetud odava geeliga sisse valutavad põlved ja seejärel põrutatakse teineteise käevangus otse lätlase juurde odava käraka järele.

"Patsientide ja tervishoiuteenuste vaba liikumine on Euroopa Liidus lubatud ning sellega käib kaasas ravimite soetamine teises riigis," ütleb Õhtulehele ravimiameti inspektsiooniosakonna juhataja Liis Prii.

"Ravimi soetamine teises riigis võib vajalikuks osutuda ka reisides ning välistada ei saa, et vahel motiveerib ravimeid ostma soodsam hind või on ravim hõlpsamini kättesaadav. Näiteks on mingi ravim Eestis käsimüügis, kuid mujal retseptiravim."

Ravimite hinnad on riigiti erinevad. Hinna kujundab Liis Prii sõnul eelkõige ravimi tootja ja müügiloahoidja, arvestades iga riigi puhul mitut asjaolu, nagu turu suurus, patsientide maksevõime, konkurentsi tihedus jmt.

Teises riigis ravimeid ostes tuleb arvestada, et need on müügil täishinnaga, st ilma soodustuseta. "Soome patsiendile on hinna poolest kasulik osta Eestist vaid neid ravimeid, mille täishind on Eestis soodsam, võrreldes Soomes sama ravimit ostes patsiendi maksta jääva hinnaga.

See on tõenäolisem käsimüügiravimite puhul, millel puudub haigekassa soodustus," ütleb Liis Prii, kinnitades, et Eesti ravimiturgu väliskülaliste ostud märkimisväärselt ei mõjuta.