Seleeni saab ka toidust - näiteks punased viinamarjad on head seleeniallikad.Foto: PantherMedia / Scanpix
Keha
23. september 2016, 11:15

Tõved kimbutavad sageli? Ehk on süüdi seleenipuudus?

Eestlase veres on vähe seleeni – mineraalainet, mis on tugeva immuunsüsteemi võti, millest sõltub tervis eriti külmetushooajal, kinnitavad teadlased. Kuna Eesti muld on seleenivaene, ei saa ka mitmekesise menüü korral kohalikust toidust vajalikku kogust seleeni.

Olulise antioksüdandina aitab seleen aga kaitsta organismi rakke vabade radikaalide kahjustuste eest. Just need on immuunsüsteemi nõrgendajad ja paljude haiguste, külmetushaigustest vähini välja, põhjustajaks.

Seleen suudab organismis teha palju, alates meeste fertiilsuse toetamisest, südame-veresoonkonna hoidmisest kuni kilpnäärme toodetud hormoonide normis püsimiseni välja. Mitmed uuringud kinnitavad, et seleen mõjutab ka eluiga ning kaitseb vähi eest. Kuid samas tasub meeles pidada, et organismi turgutamine seleeniga nõuab vähihaigetelt tarkust, sest keemiaravi ajal tarbitud seleen annab vähirakule elujõudu hoopis juurde.

Suitsetajad, vanurid, südame-veresoonkonna ja teiste krooniliste haiguste põdejad peaksid olema aga topelttähelepanelikud, sest nende organismis on seleeni tõenäoliselt erakordselt vähe.

Kõige paremini imendub seleen igapäevasest mitmekülgsest toidust. Tasub teada, et head seleeniallikad on õllepärm, küüslauk, sibul, kala, koorikloomad, punane liha, punased viinamarjad, spargelkapsas, töötlemata nisuterad ja teravili, munad, maks, neerud, kana ja aedviljad, samuti roheline kapsas ja salat.