Spaapediküür: kaks tundi poputust argipäevast räsitud jalgadele

Klassikaline pediküür sisaldab kõike, et jalad näeksid kaunid välja: küünte, küünenahkade ja nahapaksendite hoolitsust, raspeldamist, poleerimist, küünte silendamist ja lakkimist. Spapediküüri kohta arvatakse aga tihti, et see on lihtsalt jalgade silitamine ja masseerimine. Kai Seppik kinnitab, et lisaks jalgade poputamisele on sel ka jalaprobleeme ennetav ja raviv toime.

Jalgade eest tuleb hoolitseda ka kodus

Olive Spa kosmeetiku Ketter Novitski sõnul võiksid spaapediküüri minna need, kes on hädas lõhenenud kandade ja paksenenud küüntega. „Kandu raspeldades saab eemaldada surnud nahka, spaapediküüri juurde käiv mask aga niisutab jalgu ja see teeb kannalõhed väiksemaks,“ selgitab ta.

Samuti sisaldavad massaažikreemid aineid, mis ennetavad lõhenenud kandade teket. „Nendes on A, C, E-vitamiini, mis toidab jalanahka ja küünt – et see ei kihistuks ja oleks elujõulisem. Parafiinimask on aga sügavama toimega ja nagu kirss tordil,“ lisab Novitski.

Seppik nendib siiski, et kui kannalõhed on juba väga sügavad, tasub arsti poole pöörduda, sest selle taga võib-olla suurem probleem. „Meie juurde on tulnud igasuguses olukorras jalgadega inimesi ning kui näeme, et vaja on peale pediküüri muudki lähenemist või pikaajalist koduhooldamist, siis anname nõu,“ märgib Seppik.

Lisaks toob ta välja mõned olukorrad, mil ei ole spaapediküür hea valik. „Näiteks soolatüügaste puhul pole mõistlik jalga masseerida,“ ütleb Seppik. Samuti ei soovita ta spaapediküüri eakatele ja rasedatele – puhtalt seetõttu, et neil võib-olla keeruline mitu tundi ühe koha peal istuda.

Mõlemad iluvaldkonnas töötavad naised toonitavad, et klassikalise pediküüri ja spaapediküüriga aidatakse teatud tasemeni – olulisel kohal on ikkagi ka jalgade igapäevane kodune hooldus. „Tavaliselt kipuvad ka kannalõhed tekkima siis, kui jalad on kodus hooletusse jäetud,“ nendib Seppik.

Samuti on nii Ketter Novitski kui Kai Seppik ühel nõul selles, et pediküüris tuleks käia aasta läbi. „Sageli kohtab suhtumist, et kui talv tuleb, siis paneme jalad soki sisse. Ning kuna keegi varbaid ei näe, pole ka kandade ja küünte olukord oluline. Tegelikult on paljudel just talvel problemaatilised jalad, sest nahk kuivab rohkem,“ räägib Novitski.

Seppik lisab, et talvel võiks käia pediküüris ka puhtalt seepärast, et hoida suvel saavutatud taset. „See tehniline töö, mida tehakse küünenahkade ja küünepaksenditega, hoiab jalad terved ning väldib nakkuste saamist ühiskondlikult kasutatavates kohtades. Me ei tea täpselt, mis nakkusi võivad nahapaksendid kinni püüda – see on selline poorne materjal, mis võtab kergesti ebasoovitava ligi. Kui jalad on siledad ja hästi hooldatud, siis nahk hingab ja on terve. Talvisel ajal on see isegi olulisem kui suvel,“ rõhutab Seppik. Sest just siis, kui kinnistesse jalatsitesse kängitsetud jalad ei hinga ja on hooldamata, võivad hakata probleemid süvenema. "Suve jooksul paar korda pediküüris käia ei ole jalale piisav hooldus,“ toonitavad iluteenindajad.

Külasta pediküürijat iga paari kuu tagant

Kui tihti peaks aga klassikalises pediküüris ja spapediküüris käima? „Tubli inimene, kes teeb ka kodus detailset pediküüri, ei peagi iga kuu käima. Paari kuu tagant võiks aga salongis käia – meil on tõhusamad töövahendid ja kodus tangide-viilidega sedasama tulemust ei saa,“ lausub Seppik.

Mõlemad naised on ühel nõul, et mõistlik oleks klassikalist pediküüri ja spaapediküüri vaheldumisi võtta. „Võib-olla käia näiteks kahes tavalises ja siis minna spaapediküüri. Vastavalt vajadusele,“ annab Ketter Novitski nõu.

Kai Seppik lisab, et kõige olulisem on siiski klassikaline pediküür. Spapediküür on argipäevast räsitud jalgadele luksus, mida võib enda hellitamiseks vahepeal lubada, kuid seda ei pea tegema regulaarselt.