STREIKIVAD MEEDIKUDFoto: Aldo Luud
Terviseuudised
21. september 2016, 04:00

STREIKIVAD MEEDIKUD: Enne haigestumist konsulteeri riigikogu liikme või rahandusministriga! (7)

Tulevikuhaigla keskmeks on tohtritega ääristatud tee peakorpusse, ukse taga pakutakse patsiendile õuna ja saadetakse koju.

Eile kanti tunniajasel meedikute hoiatusstreigil loosungeid, nagu "Tervis on kallim kui riigikogu kuluhüvitis", "Laste tervis on kallim kui superministeerium", "Enne haigestumist konsulteeri riigikogu liikmega", "Enne arstivisiiti konsulteeri rahandusministriga" ja "Anna jumal tervist!". Protestiaktsiooniga viidati tervishoiusüsteemi kroonilisele alarahastamisele.

Teisipäeva hommikul Eesti haiglates ja perearstikeskustes toimunud hoiatusstreigil ei nõudnud meedikud suuremaid palku, vaid seda, et riik annaks tervishoiusüsteemile lisaraha, selle asemel, et panna haiged veelgi rohkem tervishoiuteenuste eest maksma.

Streigi ajal peatati haiglates plaanilised ambulatoorsed vastuvõtud, uuringud ja protseduurid ning plaaniline töö statsionaaris. Tartu ülikooli kliinikumi suunduvad patsiendid olid parema arstiabi ja lühemate järjekordade nimel nõus tunnikese ka ootama.

Järjekorras üle 180 000 inimese

Meedikute hoiatusstreigil on Tartus meeleolu ülev ja arst-õppejõud Jaan Sütti katkestatakse pöördumise ettelugemise ajal kestvate ovatsioonide ja käteplaginaga ning iga kargu või kinniseotud käega Maarjamõisa peakorpuse poole liikuvale patsiendile skandeeritakse "Ole terve!".

"Aina sagedamini näeme patsiente, kes on pika järjekorra pärast meie juurde jõudnud liiga hilja," tõdeb Sütt.

Ta lisab, et tihti peavad tohtrid nuruma kolleegidelt erandkorras vastuvõtuaega või voodikohta haigele, kelle seisund ei kannata oodata. Seejuures tuleb kuulata juhtkonna manitsusi, et haigekassa lepingut ei tohi ületada.

"Ravijärjekordades ootab üle 180 000 inimese, sest haigekassa eelarve on teadlikult tehtud tegelikust ravivajadusest väiksem. Seetõttu on haiglates ravitud rohkem patsiente, kui plaan ette nägi.

Ükski heategu ei jää aga karistuseta – haiglatelt tahetakse nõuda viimase kvartaliga kogu haigekassa ülekulu tasa tegemist nii, et töö maht ei vähene, aga selle eest makstakse vähem," tõdevad meedikud oma pöördumises.

Samas tunnistavad Sütt ja tema kolleegid, et mingit vajadust nii toimida ei ole, kuna haigekassas on vajalik raha olemas. Selle jaotamata kasumis on üle 100 miljoni varasematel aastatel inimestelt kogutud raviraha, mille kasutamise asemel plaanitakse raviteenuste hindu aga alandada.

"Hinnakärbe viib paratamatult järeleandmisele kvaliteedis. Masuaegne hinnakoefitsient tähendas ka koondamisi ja palkade vähendamist. Kas meie riik on tõesti taas nii suures kriisis, et pinnal püsimiseks on vaja arstiabi kärpida?" imestavad meedikud.

Süti sõnul ei tohi riigieelarve tasakaal olla tähtsam inimeste tervisest. "Arstid ja õed tahavad teha oma tööd ja ravida patsiente vastavalt tänapäevase meditsiini võimalustele. Poliitikute ülesanne on luua selleks tingimused, mitte jaanalinnu kombel pead liiva all hoida ja otsustamist aina edasi lükata," kinnitab ta.

ERIARSTIDEGA JAMA: Vladimir ütleb, et oma lähedaste kogemustest teab ta, et eriarsti juurde pääseda on väga raske. Foto: Aldo Luud

Tohtrid nendivad, et vananeva rahvastiku ja uute tõhusamate, kuid kallimate ravimite ja ravimeetodite tõttu ainult ravikindlustusmaksust kõigeks ei jätku. Nad leiavad, et efektiivses süsteemis võib leida üksikuid kohti kulude kokkuhoiuks, kuid selle mõju on umbes sama suur, kui palju saab tühjakspigistatud sidrunist veel mahla kätte sellest teerulliga üle sõites.

"Valida on kulude vähendamise või tulude suurendamise vahel. Kulude vähendamine tähendab ravijärjekordade hüppelist pikendamist. Patsientidelt, kes maksavad oma taskust niigi ligi veerandi tervishoiukuludest, kõrgemat visiiditasu võtta või tasulise ravi osa suurendada ei saa.

Siis muutub arstiabi väiksema sissetulekuga inimestele kättesaamatuks, nagu on juba juhtunud hambaraviga. Soovitame kõigepealt loobuda sotsiaalmaksu langetamisest, mis jätaks alles 90–100 miljonit eurot aastas," seisab tohtrite ühisavalduses.

Arstide kinnitusel on tunniajane streik alles hoiatus ja esimene süst ning kui see ei mõju, tuleb jätkata pikema ja tõhusama ravikuuriga.

Tervishoiutöötajad ei pea õigeks haigetelt lisaraha võtmist visiiditasude tõstmise ja tasuliste teenuste lisamisega, mis halvendaks oluliselt vähemkindlustatud inimeste ravivõimalusi.

Eesti arstide liidu seisukoht on, et erameditsiinile panustamine muudaks arstiabi kokkuvõttes kallimaks ja kättesaadavaks vaid rikkamale osale ühiskonnast. Nagu see on juhtunud juba hambaraviga. Selleks, et Eesti tervishoiu rahastamine jõuaks Euroopa keskmisele tasemele, tuleks arstide hinnangul suurendada valitsussektori kulusid.

Hoiatusstreigi eel arsti vastuvõtult tulnud Vladimir ütleb, et tuli tohtri juurde Sillamäelt. "Perearsti juurde pääsemisega pole raskusi olnud, küll aga spetsialisti juurde. Pigem üritame sellesse kadalippu mitte sattuda. Tartusse tulin arsti juurde, kuna leian, et seal pole arstid piisavalt hea tasemega. Aga seda, et meditsiinis on raha vähe ja selle all kannatab ravikvaliteet, on igalt poolt näha," räägib ta.

Lõuna-Eestis elav Aivar on nõus parema arstiabi nimel ka rohkem maksu maksma, kui see läheks otse meditsiinile.

"Perearsti juurde ikka saab, aga muuga on ikka allapoole arvestust. Onkoloogi juurde on nõnda, et kui maalt tuled, ega siis sind Tartusse arsti juurde keegi kohe suuna. Suunatakse siis, kui haigus on juba liiga kaugele minna lastud. Siis ei ole aga enam midagi teha.

Peapõhjus on rahapuuduses. Üritatakse kohapeal hakkama saada, aga see ravi kohapeal ei toimi. Ja kui jõuad Tartusse, siis on juba liiga hilja. Ma ei tea, kust peaks raha juurde tulema, aga paraku on üks võimalus tõsta maksu. Terve inimene ei saa ehk selle vajadusest aru, aga kui oled haige, siis on teine asi," leiab ta.

TULEVIKU RAVI: Kas tulevikus on raviks ainult tohtri hea sõna ja teele kaasa antav tervislik õun? Foto: Aldo Luud

Ahastav patsient: sellises olukorras ei taha keegi olla

Lääne-Eestis elav Juta ütleb, et on parasjagu olukorras, kuhu keegi sattuda ei taha. Tema kaks veresoont on poolenisti ahenenud ja üks veresoon on sulgunud.

"Kuid konsiilium jooksutab mind pidevalt Tartu ja Pärnu vahet, selle asemel, et ravi saaks. Nõutakse järjest uusi tõendeid ja proove. Põhjus on selles, et meditsiinisüsteemis raha ei ole.

Inimene tõmmatakse lihtsalt operatsiooni nimekirjast maha ja tema ravi lükatakse nii kaua edasi kui võimalik. Rahapuudus teeb arstist jumala, kes otsustab, kas sul on õigus elule või mitte. See on väga hirmutav. Kui otsest infarktiohtu ei ole, siis sind praktiliselt ei ravita," väidab ta.

Samas leiab Juta, et raha ei peaks automaatselt maksumaksja taskust võtma, kuna meditsiinisüsteemis on palju dubleerimist.

"Ütleksin isegi, et laristamist. See on kohutav, mis toimub. Topeltproove võetakse pidevalt ühe arsti juures ja siis teise arsti juures. Ma ei süüdista siinkohal arste, süsteem töötab valedel alustel. Eestis on sotsiaalmaks piisavalt kõrge," kinnitab Juta.

Ülemõde: "Numbrite taga on patsient, inimene."

SA Raplamaa Haigla ülemõde Diana Mäng Foto: Katrin-Helend Aaviku

"Võtsime streigist osa, aga plakatitega õue häält tõstma ei läinud. Meil ei ole tuju hõisata. Me oleme kurvad. See, kui raskesse olukorda on riik haiglad pannud, ongi väga-väga kurb," räägib SA Raplamaa Haigla ülemõde Diana Mäng.

Kell 9.20 on Rapla haigla polikliinik inimtühi. Ei ole koridoris lehvimas valgeid kitleid ega oma järjekorda ootavaid patsiente.

Parasjagu on tunnine streik, kui eriarstid vastu ei võta. Siiski – ühe ukse taga istub eakas proua. Tema vastuvõtuaeg on kahekümne minuti pärast. Ta ei tea kindlalt, kas ka siinsed arstid streigivad. Aga nii või teisiti – ta ootab.

Rapla haigla ülemõde Diana Mäng ütleb, et kõigile inimestele, kel oli juba varem arsti juurde vastuvõtuaeg kinni pandud, ei õnnestunud neil paraku tunnisest streigist teada anda, kuna haigla juhtkonnaga otsustati streigis osalemise üle üsna viimasel minutil.

"Patsientidele pakkusime võimalust jääda elavasse järjekorda ootama või valida endale uus aeg. Just küsisin registratuurist järele, et kaks patsienti ei saanud ootama jääda ja neile pakuti lähiajal uus aeg," räägib Mäng.

Vaatamata sellele, et riigirahast ei jätku, et kõiki patsiente vajalikul määral aidata, ei ole Mängu sõnul siiski veel ükski abivajaja nende haiglas pidanud selle tõttu kannatama. Võib-olla ka seetõttu on haiglate streikimise põhjus inimestele veidi kaugeks jäänud.

Oma küsimuste ja murede ning vahel ka kurja pilguga pöörduvad patsiendid ju ikka haiglatöötajate poole. Siis tulebki neil asjad tavainimese jaoks lihtsas keeles lahti rääkida. Seda tegi Mäng ka streigipäeva hommikul, kui polikliinikus arsti ootavaid inimesi märkas.

Mäng selgitab, et haiglal on lepingud haigekassaga. Kui aga teenused, mida haigla patsientidele osutab, ületavad lepingus märgitud rahanumbrid, arveldab haigekassa koefitsiendi alusel, mis on aga tunduvalt väiksem ja kogu teenuse kulusid ei kata. Nii juba aastaid. Töömaht ei ole aga nende aastatega sugugi väiksemaks jäänud.

"Patsient vajab ju abi. Me ei saa teda ukselt tagasi saata," ütleb Mäng. Ta tunnistab, et tal on hirm selle ees, kuidas edasi, kui haigekassa eraldatud summad veelgi väiksemaks peaks kahanema.

"Veel ei ole see õnneks patsiente puudutanud. Aga hirm on, et kui haigekassa järgmiseks pooleks aastaks lepingus olevat summat vähendab, võib juhtuda nii, et kannatab patsient. Loodame, et see streik juhib probleemile tähelepanu ja paneb neid mõtlema, mida edasi teha.

Teada on, et inimesed elavad tänapäeval kauem ja seetõttu vajavad pikemalt ka tervishoiuteenust. Siin tuleks valitsusel midagi ümber mõelda," räägib Mäng.

Peale hirmu on tal ka häbi. Häbi sellepärast, et suur osa ajast, mis võiks kuluda patsientidele, kulub hoopis numbrite ja koefitsientidega maadlemisele.

"Aga numbrite taga on inimesed. Me ei tohiks seda ära unustada," ütleb Mäng.