Kuna Eesti kliimas on inimestel D-vitamiini vaegus pigem reegel kui erand, tuleks seda kindlasti aastaringselt juurde võtta. Küllap on inimesi, kes seda suvel siiski ei teinud ja lootsid päikese abil nahas moodustuvale D-vitamiinile. Tasub teada, et D-vitamiini arvestatav tase püsib veres 3–4 nädalat ja hakkab siis taas langema, kui vitamiini lisaks ei tarbita. Selleks, et immuunsüsteem suudaks sügistalvistele viirushaigustele tugevamat vastupanu osutada, on viimane aeg alustada D-vitamiini võtmist.
Liiga madal D-vitamiini tase
Eestis peetakse D-vitamiini taseme alumiseks normiks organismis 75 nmol/l. Samas on arstid ja teadlased teinud uuringuid ning jõudnud tulemuseni, et suurel hulgal Eesti elanikkonnast on see näitaja enamiku aastast alumise piiri lähedal või alla selle, vajalikust tasemest madalam on seejuures D-vitamiini tase ka suvekuudel. D-vitamiini tase on normist madalam talvel 73% Eesti inimestest, suvel kannatab D-vitamiini puuduse all 30% elanikkonnast, selgus näiteks 2010. aastal Tartu ülikooli arstiteaduskonnas kaitstud Mart Kulli doktoritööst. Selles uuringus osales ligi 400 tervet 25–70-aastast inimest üle Eesti.
Lisaks päikesevaesele ilmale võib D-vitamiini omandamist häirida hulk põhjuseid: imendumishäired peensooles, ülekaalulisus, vanus, liigne alkoholi tarvitamine ja suitsetamine, dieet, ravimite pikaajaline manustamine, maovähendusoperatsioon jpm. Sobiva D-vitamiini annuse määramisel on kõige parem lähtuda veres olevast kaltsidiooli tasemest, mis on põhiline veres ringlev D-vitamiini vorm.
Väga vajalik vitamiin
Kuni 12-aastastel lastel soovitatakse D-vitamiini võtta 10–20 mikrogrammi, 12–18-aastastel 15–20 mikrogrammi, tervetel täiskasvanutel 15–20 mikrogrammi ning eakatel 30–50 mikrogrammi päevas. Samas Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) tehtud uuringute järgi tõsteti 2012. aastal täiskasvanutele ohutu D-vitamiini totaalkogust ööpäevas 50 mikrogrammilt 100 mikrogrammile (2000–4000 IU).
Soomes, kus D-vitamiini soovituslikud normid on Eesti ametlikest soovitustest oluliselt kõrgemad ja täiskasvanud võtavad D3-vitamiini meie mõistes suurtes kogustes (100 mikrogrammi ehk 4000 IU), kinnitavad sealsed arstid, et inimeste D-vitamiini näidud jäävad ikka pigem keskmiste väärtuste juurde. Seega pole ka selliste annuste juures põhjendatud kartus D3-vitamiini liigsest tarbimisest.
D-vitamiin on vajalik immuunsüsteemi toetamiseks, tervete ja tugevate luude ning hammaste moodustumiseks, muu hulgas osaleb D-vitamiin ka närvisüsteemi, naha ja lihaste – sh südamelihase – talitluses.
Apteegis on D-vitamiini nii tilkade, närimistablettide, kapslite kui spreina, aga ka näiteks koos kanepiõliga või viirusteperioodiks ka koos C-vitamiiniga. Sobiva toidulisandi leidmiseks või küsimuste tekkimisel tuleb alati pöörduda apteekri või arsti poole
Kommentaarid