Foto: PantherMedia / Scanpix
Terviseuudised
28. september 2016, 14:31

Millised on Eestis 2017. aastal tervishoiuvaldkonnas olulisemad muudatused? (2)

„Järgmine aasta on olulise tähtsusega nii tervise- kui ka töövaldkonnas – algab kaasaegsete esmatasandi tervisekeskuste rajamine üle Eesti ja täishoo saab töövõimereform,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.

Millised on olulisemad muudatused tervishoiuvaldkonnas 2017. aastal:

  • Algab uute esmatasandi tervisekeskuste rajamine

Tervisekeskustesse koonduvad põhiteenustena perearsti ja -õe, füsioteraapia, ämmaemandaabi ja koduõenduse teenused ning sõltuvalt kohapealsetest vajadustest ka teisi spetsialiste. Seega on uutes tervisekeskustes võimalik paremini vastata vananeva rahvastiku vajadustele, kus järjest suurem rõhk läheb erinevate krooniliste haiguste jälgimisele ja kontrolli all hoidmisele. Kinnitatud investeeringute kava järgi eraldatakse viie aasta jooksul 63 miljonit eurot, mille eest luuakse vähemalt 59 tervisekeskust. Esimesed 15 uut esmatasandi tervisekeskust peavad tööd alustama 2018. aastal. Projekte finantseeritakse 75 protsendi ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondist ning taotlejate omaosalus on vähemalt 25 protsenti.

  • Tervisekahjustusega inimeste tööle aitamiseks ja toetamiseks käivitub täies mahus töövõimereform

2017. aastal on töövõimetoetusteks ette nähtud 88,47 miljonit eurot. Töövõimetoetamise skeemi loomiseks ja juurutamiseks on täiendavalt ette nähtud 23 miljonit eurot, mida rahastatakse ESFist.

  • HIV ja narkomaania ravi- ja ennetustegevuste tugevdamine

2017. aastal on HIV ja narkomaania raviks ja ennetustegevusteks ette nähtud 16,43 miljonit eurot, mida on 600 000 eurot enam kui tänavu.

  • Tervishoiutöötajate palgad tõusevad

Tervishoiutöötajatele on välja pakutud palgatõus vähemalt riigi keskmise palgatõusu tasemel, mille mõju riigieelarvele oleks 2017. aastal 3 miljonit eurot.

  • Ida-Virumaa ja Viljandi haiglate aktiivravikorpused uuenevad

Valitsus otsustas eraldada raha Ida-Viru Keskhaigla ja Viljandi haiglate investeeringute ettevalmistavate tööde alustamiseks 2017. aastal. Prioriteetsed taotlused on Ida-Viru keskhaigla aktiivravikorpuse teise ehitusjärgu ja Viljandi haigla uue aktiivravihoone ehitamise investeeringud, kokku vastavalt 27,6 ja 24 miljonit eurot.

  • Käivitub täiskasvanute hammaste parandamise programm

Täiskasvanute hammaste parandamise programmi rakendamiseks on 2017. a riigieelarves ette nähtud 6 mln eurot (alates 2018. aastast 12 miljonit eurot). Uue korra järgi hüvitatakse täiskasvanutele pool kokkulepitud hambaraviteenuste raviarvest, kuni 30 eurot aastas. Suureneb töövõimetuspensionäride, vanaduspensionäride ja üle 63-aastaste ravikindlustatud isikute ning rasedate, alla üheaastaste laste emade ja kõrgenenud ravivajadusega inimeste hambaravihüvitis, hetkel hüvitab riik neile hambaravi eest vastavalt 19,18 ja 28,77 eurot. Mõlema sihtgrupi puhul maksab haigekassa kinni 85 protsenti hambaravi esmavajalike teenuste raviarvest, arvestusega, et patsiendile esitatud raviarve või arvete kogusumma ei ületa 100 eurot aastas. Eakatel jääb alles ka hambaproteesihüvitis 255,65 eurot kolme aasta peale.

  • Käsimüügiravimite infolehed saavad kättesaadavaks ka vene ja inglise keeles

Käsimüügiravimite infolehtede tõlkimiseks on 2017. aastal ette nähtud 100 000 eurot. Vene- ja ingliskeelse infolehe käsimüügiravimi kohta saab apteegist küsida alates jaanuarist, üleminek toimub ravimite kaupa aasta jooksul.