Keha

Kuus fakti oksendamise kohta, mida igaüks võiks teada 

Õhtuleht.ee, 3. oktoober 2016, 12:52
Foto: PantherMedia / Scanpix
Ilmselt oled sa oksendamise ja sellega seonduvaga üsna kursis, sest tõenäoliselt pole olemas ühtegi inimest, kes seda teinud pole või teisi oksendamas näinud pole.

Kuid – ka oksendamisega seoses on olemas fakte, mis võivad üllatada, kirjutab Prevention ning toob need vähetuntud teadmised ridamisi välja.

Samal teemal

* Oksendamine ei tähenda alati kõhuviirust. See võib olla näiteks hoopis migreeni üks sümptomeid või lastel anda märku happe tagasivoolust maost. Täiskasvanutel võib ootamatu oksendamine tähendada soolesulgust. Kui oksendamine ei taandtu 48 tunniga või on tegu ootamatult ilma ühegi teise sümptomita (palavik, kõhulahtisus), pöördu arsti poole.

* Okse värvi tuleb järgida. Üldiselt oksendad sa välja selle, mida viimati sõid. Kui aga okse on must, helepunane või näeb välja nagu viinamarjatarretis, võib tähendada, et okses on verd. See tähendab, et aeg on sammud arsti juurde seada.

* Oksendamine pole alati halb. Rasedatel tähendab oksendamine ja iiveldus esimese trimestri ajal seda, et raseduse katkemise oht on väiksem. Lisaks on oksendamine võimalus saada kehast välja nakkus. Kui aga oksendamine põhjustab täiendavaid probleeme, näiteks vedelikupuudust, oleks mõistlik tarvitada oksendamisvastaseid ravimeid.

* Teadlased ehitasid oksendamismasina. Põhja-Carolina Ülikooli teadlased ehitasid oksendamismasina, mis aitab neil tundma õppida oksendamist ja noroviirust põhjustavat noroviirust. Tänu sellele masinale saab teada, kuidas viirus edasi kandub.

* Oksendamine võib tekitada paanilist hirmu. Ametlik nimetus oksendamisfoobiale on emetofoobia ja see pole sugugi naljaasi. Inimesed, kes seda kogevad, tunnevad kõikehalvavat muret oma keha pärast ja ka seepärast, et nende ümber on palju inimesi, kes võivad levitada  mikroobe. Iiveldus või kellegi oksendamine võib sel inimesel esile kutsuda paanikahoo. Selle häire ravi on keeruline ja võib võtta palju

* See võib olla surmav.  Oksendamist saab reeglina ravida, kui juua vedelikke, vältida tahkeid toite ja puhata. Kui sa aga jätkuvalt oksendad, võib sind tabada veepuudus, mis on üks tõsisemaid terviseriske. Kui sa oksendad rohkem kui neli-viis tundi ja ükski lonks vett sees ei püsi, pöördu erakorralise meditsiini osakonda. Mõnikord tuleb vedelikke sel puhul manustada tilgutite abil.